E-sigaret vallutab maailma

e-cig-1

Viimase kolme aasta jooksul on e-sigarettide tehniline areng toimunud piltlikult öeldes Belli esimesest telefonist kaasaegse mobiilini, mis tähendab seda, et viimase poole aasta jooksul on maailmas alanud murranguline üleminek e-sigarettidele. On ennustatud, et 10 aasta pärast on juba pooled suitsetajad vahetanud tavasigareti e-sigareti vastu ja ca 25 aasta pärast võivad tubakatootjad oma poed üldse kinni panna. Parimal juhul säilib vaid minimaalne eksklusiivne tubakatööstus

 

Eellugu

E-sigaret leiutati Hiinas ja esimesed neist jõudsid Eestisse kaudseid teid pidi anno 2008, sest nendega kauplemine oli Eestis ravimiameti vastuseisu tõttu keelatud – mujal maailmas jõudsid nad turule paar aastat varem, kus vabamalt, kus samuti salakaubana nagu Eestiski. Algne üldine suhtumine oli reeglina võõristav nagu ikka uudistoote puhul, mille mõjude kohta pikemaaegsel tarbimisel polnud praktilisi andmeid.

E-sigaret leiutati abivahendiks aitamaks loobuda suitsetamisest seni kasutusel olnud nikotiiniplaastrite ja -nätsude kõrvale. Ja ime küll, kui viimaste toime abivahendina oli sisuliselt nullilähedane, siis e-sigaret osutus koheselt ülimalt tõhusaks abivahendiks neile, kes soovisid suitsetamist maha jätta. Valutuim tee selleks oli alustuseks nikotiini sisaldavate vedelike kasutamine – kangemast lahjemani kuni lõpuks 0-vedelikuni välja.

Põhimõtteliselt võis muidugi kohe e-sigareti kasutusele võtta ka suitsetaja tavasigarettide asemel n.ö. tervisliku suitsetamisena kasutades nikotiini sisaldavaid vedelikke, sest e-sigaret ei põle, ei teki suitsuhaisu ega tuhka ega pea muretsema passiivse suitsetamise pärast. Kasutaja ei hinga sisse vingugaasi, tubakasuitsu tahkeid kantserogeenseid mikroosakesi ega sigaretitubaka töötlemisel kasutatavaid kemikaale, kuid sellest hiljem pikemalt. Ent esimesed e-sigaretid olid väga algelised. Nad imiteerisid välimuselt tavalist sigaretti, nende akud kestsid parimal juhul paar tundi, vedelikku tuli laadida iga natukese aja tagant, lisaks oli neil automaatkäivitussüsteem ja nad kippusid taskus isekäivituma jne. Kõige selle tõttu tervisliku suitsetamise kasutamise eesmärgil nad laiemalt praktilist rakendust ei leidnud.

E-sigareti eelised

1.Tervis. Teaduslike uuringute käigus on leitud, et sigaretisuits sisaldab üle 4000 kemikaali, millest sajad on tervisele ohtlikud – e-sigareti puhul jääb ainsaks n.ö. negatiivseks komponendiks nikotiin, kuid verre see praktiliselt ei jõua. Nimelt mullu kevadel avaldas prof. Thomas Eissenberg Virginia Commonwealth Ülikoolist oma uuringu tulemused, mis tõestavad, et e-sigareti kasutamisel pole inimene peaaegu üldse nikotiini kahjulikest omadustest mõjutatud. Ta mõõtis vere nikotiini taset testi eel, ajal ja kuni 45 minutit pärast toodete kasutamist. Tavaliste sigarettide suitsetamisel tõusis nikotiini tase veres järsult, samas e-sigarette tõmmates vere nikotiini tase vaevalt kõikus.

E-sigaretile üle minnes vabanevad aastakümneid tavasuitsu tõmmanud inimesed igahommikusest nn. „suitsumehe köhast” juba järgmisel päeval, haistmismeel taastub 1-2 nädala vältel ning kopsud muutuvad puhtaks – aasta jooksul vabanevad need sinna kogunenud pigist.

2.Puhtus. Elektrooniline sigaret kasutab arenenud mikrotehnoloogiat ning pihustab väga puhast „vedelat suitsu”, mis on saadud propüleen glükoolist, juurvilja glükoolist ja erinevatest maitseessentsidest ning millel on ergutav toime. E-sigareti automaiseris toimub vedeliku pihustamine imepeeneks veeauruks, mida e-suitsetaja sisse ja välja hingab. Lahtiseletatult tähendab see seda, et e-sigaretti võib suitsetada igal pool. Veeaur pole tubakasuits, ta ei häiri kaaskodanikke, ta ei jää riietele ega kuskile mujale külge, õhk jääb puhtaks. Seetõttu on ka e-sigareti suitsetamine avalikes kohtades lubatud, kus tavasigareti suitsetamine on keelatud.

3.Odavus. Võrreldes tavasigaretiga on jooksvad kulutused peaaegu 7 korda väiksemad arvestades suitsetaja seniseid tarbumisharjumusi. Isiklik kogemus näitab, et 3 kuu jooksul senise 420 euro asemel kulub vaid 64 eurot. Tõsi, esimene väljaminek pole just väike (e-sigaret, clearo, akud, akulaadija, tagavara coilid, esimesed vedelikud) ja ulatub ca 150 euroni, kuid sellesse tulebki suhtuda kui ühe kuu suitsuraha investeerimisse tervislikku suitsetamisse – või ka kahe kuu raha, kui soovida kindlustuse mõttes kõike dubleerida. Edaspidi on kulutused peaaegu olematud.

Tubakatootjad ja valitsused on ärevuses

Eeltoodu valguses pole ime, et toimuv, s.t. ülemaailme massiline e-sigaretile ülemineku protsess, on teinud tubakatootjad ja valitsused murelikuks. Kui veel mõni aeg tagasi üritati sõna otseses mõttes demagoogiliste uuringute abil (näiteks kasutati võrdlustestides eranditult vaid mittesuitsetavaid inimesi) näidata e-sigareti kahjulikku mõju, siis tänaseks on taolistest vahendeist loobutud. Sest mida pole, seda pole. USA Tervishoiuministeerium on juba tunnistanud e-vedelikud kahjutuiks.

Ka tubakatootjad ei maga. Philip Morris muide esimese suurtootjana alustas tänavu e-sigarettide ja vedelike tootmisega. On alanud rebimine üha avarduva turu pärast.

Teiselt poolt Itaalia tubakaettevõtjate liit esitas möödunud nädalal Lazio ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse eesmärgiga blokeerida e-sigarettide müük. „See on ebaaus konkurents,” ütles liidu president Enzo Perrotta. Tema sõnul tuleks e-sigarett maksustada nagu traditsiooniline.„Elektroonilised sigaretid on nikotiini tarbimise viis, nad lihtsalt müüvad sigarette vedelal kujul.” 2012.a oli e-sigarette käive Itaalias 90 miljonit eurot, mis oli 25 protsenti enam kui 2011. aastal. Hinnanguliselt jääb tubakatööstuse languse tõttu Itaalia valitsusel tänavu saamata umbes 1 miljard eurot maksutulu.

Valitsustel on muidugi raskem seisukohta võtta. Nende kasumid tubakaaktsiiside näol on üha levinevate salasigarettide tõttu küll kogu aeg ohustatud olnud, kuid nüüd ähvardab kõiki maailma riike sellest kasumist lähitulevikus täielik ilmajäämine. Lõppude lõpuks sigarettide omahind on tühine, ka tubakatootjate kasum pole tinglikult kuigi suur – suurema osa suitsupaki hinnast moodustab siiski riiklik aktsiis.

Euroopa Liidus juba arutatakse kõrgemal tasemel e-sigareti vedelikele aktsiiside lisamist, kuid ühist seisukohta veel pole ning otsustamine tuleb raske. Ühelt poolt tuleb eelarveline puudujääk kuidagi katta, kuid teiselt poolt seisneb raskuspunkt tõsiasjas, et e-sigaret on siiani aidanud maailmas miljoneid inimesi suitsemisest loobumisel ning suitsetamisvastased kampaaniad on läänemaailmas juba mitu aastakümmet olnud piltlikult öeldes „prioriteediks number 1”. Seega võib eeldada, et kui e-vedelikele tulevikus pannaksegi peale mingi aktsiis, siis ei saa see põhimõtteliselt olla arvestatavalt suur.

Kokkuvõtteks

soovitan kõigile suitsetajaile kõike eelpool arvesse võttes peatset üleminekut e-sigaretile, kuigi igaüks otsustab enda eest muidugi ise. Käesoleva tagasihoidliku artikli eemärk on kaasa aidata e-sigaretti puudutava info levikule, mida Eesti meedia on käsitanud üliminimaalselt – viie aasta jooksul on avaldatud vaid mõned üksikud napi sisuga artiklit. Praktika on ka näidanud, et vähemalt „Postimees” on kustutanud kibekiirelt olulisemat informatsiooni sisaldavad kommentaarid. Eeldada võib, et mitte omal algatusel. Lõppude lõpuks on Eesti veel üks väheseid maid, kus nikotiinisisaldusega e-vedelike jaemüük on tänaseni keelatud, kuigi sissevedu ja käest-kätte müük on lubatud. Siin on tunda Toompea valitsuse kätt, kes väriseb oma tubakaktsiiside pärast, kuigi peaks rohkem muret tundma inimeste tervise pärast.

Kui keegi peaks teoreetiliselt selle otsuse langetama, siis alustuseks oleks parim külastada E-sigareti Foorumit, kust algaja saab palju kasulikku informatsiooni ja praktilisi näpunäiteid, et temaga ei juhtuks nii nagu üks kommentaator mainitud foorumis tabavalt märkis:

„kurb on tõesti aga arvan, et „keskmise kodaniku” teekond on selline

1. Tuletab meelde, et on kuulnud midagi e sigaretist

2. lööb guuglisse sisse e sigaret ja saab esimeseks vastuseks tõnismäe poe saidi

3. vaatab aadressi ja otsustab kohale minna, et vaadata ja katsuda saaks

4. müüja räägib augu pähe ja valmis”

Kõnealune kommentaar pole endastmõista mõeldud Tõnismäel asuva poe halvustamiseks, kuid ta pole siiski ainus koht Eestis endale vastava varustuse muretsemiseks. Kaugelt targem on kulutada mõni nädal tutvumaks e-sigaretiga põhjalikumalt ning kaeda, mida maailmas selles valdkonnas üldse pakutakse. Eestis on valik siiani siiski vägagi napp ja kaasaegseimaid e-sigarette avalikes poodides veel ei müüda. Kasulikum (hinna ja kvaliteedi suhe) on osta interneti teel e-poodidest – Eestis näiteks FastVape ja E-Vapour, kuid nendegi valik on vägagi piiratud. Kuid kindlasti tasub tutvuda Iiri, Hiina, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Rumeenia, Suurbritannia ja USA poodidega siin.

Senine praktika on tõestanud, et kõike soovitut ja endale meeldivat ei saa veel ühest kohast osta. Ise olen ostnud oma varustuse kokku viiest erinevast poest erinevatest riikidest.

23.mai.2013

Ahti Mänd

Originaalartikkel: LINK

About The Author

No Comments

Leave A Reply


Current month ye@r day *