walc

Vahepeal ju asja selgitatud - tarbib 8W peal. See on umbes midagi sarnast, et ürita nitro kütusega sõita porschega, millel on 50kmh piiraja vahele pandud

Mul excel sama andis PG VG H2O 11,25% 75,0% 13,75% Konsent Nikotiin mg maht ml 0,0% 0,50 40 Jube veerikas vedelik. Ma võitaks julgelt poole vähemaks.

Android 5.1.1 uuendus tuli

Mina ei lammutaks rdna-d. Otsi keegi, kellel temp.controlliga mod kohapeal ja viska oma coil otsa. Kui sama probleem, siis oled välistanud/kinnitanud rdna süü kuriteos =)

Võimalik, et rdna vedru ka ära väsinud. Võimalusi on päris mitmeid, mis jäävad aku ja coili vahele.

Seda enam. Ilmselt pead ühendused üle vaatama, sest 0,01ohm on juba nikli juures üpris suur erinevus. Kuigi enamasti villast hakkab 0,05 ohmise vahega (tegelik coili takistus näiteks 0,12 ja seade kuvab 0,17), siis annab ta 1,5x rohkem volte peale. Tee omad järeldused =) Ma ka kardan, et kuskil keermes on "viga".

Ta ei lähegi punaseks, kui vatt ja vedelik kõrval on jahutamas. Sa tegid ju dryburni. Ja varem oleks ka pidanud saama - mul koguaeg läinud 230-ga punaseks (vähem kui sul 240ga). Endale ei sobi 230ga tõmmata - liiga soe ja intensiivne on see aur. 185-ga on tiptop aur ja punaseks ei lähe ka dryburnides coil. EDIT: Punaseks läheb ka siis, kui kuskil skeemis on viga (loe kehv ühendus) ja ta annab liiga palju volte peale. Simple. Kontrolli üle oma mõõteskeem (kayfunil peamiselt on selleks põhjakruvi). EDIT2: Mul eile hakkas viskama, kuna keerutasin kayfuni peale ja maha seadmest ja sellega keerasin ka põhjakruvi ilmselt. Võtsin paagi maha ja keerasin kruvi korralikult alla ja magic - ei kõikunud enam ohmid ega ei saanud burstiga auru otse suhu/kopsu.

Ise olen täheldanud, et 230+ piiranguga saabki traadi punaseks (sul 240). Keera 170-220 vahele ja ei lähe mitte kunagi punaseks. Et kindel olla, püsi alla 200. Ise kasutan 185-ga. Vatti vahetades olen ka katsetanud nn "puhastada" traati. Lihtsam ja soodsam on uus traat keerata, kui kopsu ootejärjekorda end lisada =) EDIT: Asi ei lähe punaseks, kui vedelik ja vatt kõrval muideks. Tühja traadi saad muidugi 240 piiranguga punaseks. Kas äkki oleks võimalik otse Silmeti pöörduda. Uurisin keskkonnauuringutest, aga neil sellist spetsiifilist testi ei ole tehtud. Kas saab teostada - ei osatud hetkel vastata. Nad tegelevad peamiselt keskkonna probleemidega. Soovitasid tervisekaitsesse pöörduda. Kuigi arvestades Eesti suurust, siis kahtlen. Silmet vb ainus reaalne võimalus. Testi jaoks peaks testid tegema erinevate vedelikega. Telefoni jutust sain aru, et teoorias võiks asi soolasema materjaliga kokku puutudes reageerida kergemini. Kuidas täpselt - peaks ilmselt teste tegema. Ehk lühidalt - peale erinevate temp-control sätete peaks valima välja ka erinevad ained (siin ma mõtlen erinevaid maitseid just). Ilmselt tuleks ka testida erinevaid PG ja VG suhteid. Kuigi minuteada neis väga soolasid ei eksisteeri. Raskeks teeb ka see, et enamik maitsete tootjaid ei avalikusta oma keemilist ühendit. Seega tuleks erinevate tootjate maitsed kõigepealt saata uurimisele, et tuvastada erinevad testimiseks kõlbulikud variatsioonid. Mulle tundub see liiga kallis ettevõtmine, sest tegemist ei ole päris "olen väike eesti foorum ja teen kõik ise ära" testiga. Kuigi internetist leitud info põhjal puhas nickel ei hakka enne 600F siiski essugi tegema väidetavalt. http://www.jainexmetals.com/nickel.htm Metallitööstusettevõte ei saa väga toota ohtlike asju. Seega tundub legit informatsioon. spezz - võtad Silmeti ette?

Täpsustaks, et see on puhtsalt maitse asi. Enamik ameerika (parfüüm ja minuteada ka mom ja pop, kuigi viimases ei ole 110% kindel) maitsete tootjaid on eemaldanud eelpool nimetatud koostisosad omad maitsete koostisosadest. Aga ca 1a tagasi olid veel minuteada enamustes need sees. Näiteks Banana Cream varem oli diacetyliga tehtud, nüüd juba väga pikalt on väljas alternatiivne toode, mis on diacetyl free. Nimeks DX Banana Cream. Ma pole eraldi välja toonud seda, kuid ise olen kõik need asendanud ja hetkel enam pole minu teada ühtegi maitset, kus neid aineid võiks seest leida. Euroopa kohta ei tea. Pole uurinud väga ka. Maitsete tootjad ju ei väljasta oma saladusi väga kergekäeliselt. Peamiselt puudutavad need kreemijaid ja vaniljesid sisaldavaid maitseid. Kuskil foorumis tõin välja ka vaporsharki testitulemused ameerika vedelike kohta, kus mõõdeti minuteada diacetyli konsentratsiooni. Ca pooled valmistooted sisaldasid neid. Kas algmaterjal on kodumaine või kuskilt mujalt - ei tea kommenteerida. Enamus ameerika valmisvedelike ei väljasta algandmeid. Kuna asi on veel uurimata maa tasandil, siis ka pigem propageerin mitte eluskaitseid enda peal. Las mõni keemik uurib seda 10a ja tapab rotte, kui hakkame eesti rahvaarvu vähendama isekeskis. Olen kuulnud nii ühtesid kui teisi arvamusi, kuid enamik neist jäävad "naised saunas rääkisid" tasandile. Aga ise soovitan pigem mitte katsetada oma elu peal. Kui nüüd alternatiivina võtta tubaka maailm, siis kas keegi seal on püstitanud küsimust, et mida teeb see 1/6000st elemendist minu tervisele, kui teda sisse hingan....? Kahtlen.

Ja kui Arno koolimajja jõudis olid juba uued mod-id kasutusel....

See ei olnudki mõeldud isiklikuna. Pigem üldiselt. Ise TC-d kasutan juba +6 kuud ja väga rahul. Kuna dryburni ohtlikus juba tõestatud, siis see on TC-ga välistatud.

See on küll üüratu kokkuhoid. Spezzilt saad 37-ga kätte ja kohe (siis kui jõuab), mitte sügistormiks. Pluss tema poolt on nn müüja garantii ka kaasas, mida sa sealt hiinamaalt loomu poolest ei saa (tagasi saatmine on kallim vist isegi, kui seadme maksumus). Peaks päris tainas olema, et sealt tellida (no offence)

Mul on ka mingid 3tk olemas, aga proovida ei ole jõudnudki. RY96, Vodka ja mingi kolmas. Vist oli äkki kirss. Kui huvi, võin ära anda. Ilmselt ei jõua nende tarbimiseni kuidagi

Arvestage paranduse hinda ka logistika siis kindlasti. Juba Eestis ei viitsi keegi sõita +50km, et miskit remonti viia, mis maksab 30eur ja arvatav diagnostika+remont läheb 20eur. Mis me siis kaugematest kohtadest räägime. Aga kes teab, vb on ka jumet. Kõik oleneb sellest, et mis hinnaklassis seadmeid inimestel on, mida remontida kannatab. Tuleb lahendada kerge tõenäosus teooria ülesanne ja pilt selge. Muutujateks on reaalselt parandatavate seadmete hulk, nende riknemise tõenäosus ja teenitav kasum nii tellimuse esitajale kui ka remontijale. Diagnostikat võiks vabalt pakkuda iga normaalne endast lugupidav füüsiline pood. Saab hakkama väikse kruvika komplekti ja testeriga. Diagnostika hind mõelda välja ja pole vajagi eraldi remondikeskust. Umbes nagu normaalsetes kellapoodides on ka kõrval kohe kellameister. 2-3 poodi Eesti kohta ja töölised välja õpetada ja Eesti turu vajadus kaetud - saavad ka e-poed saata oma asju remonti vajadusel. Diagnostika hind oma poe kundele näiteks 5eur, e-poe kundedele 6eur vms

Ma saan aru, et 3 toodet müüakse ühe hinnaga? Prolly market failure. Materjalid maksavad ilmselt seal ka päris palju.

Siin tuleks teha uuring, et kas tööd ka jagub. Alla 30eur seadet ilmselt remontida ei ole kasumlik. Ma kahtlen isegi, et kas 50eur seadme remont kasumlik tuleb - st vea tuvastamine, töö + materjal odavam tuleks, kui uue soetamine. Lisaks on probleemne saada eri tootjate komponente ilmselt lattu seisma. Kui aga peab ootama ligi nädal, siis kaob remondi mõte ära. Lühidalt - mitu seadet keskmiselt päevas laguneb ehk kas remont raha ka toob sisse. Siis tuleb leida nokitseja, kes on selle raha eest nõus seda teostama. Prolly mingi hobi korras teise tööna võibollla keegi oleks huvitatud, aga peamise töökohana ta palju ei too sisse (vähemalt paistab nii mulle). Kaamerate ja arvutitega on teine teema - turg suurem, jupid kallimad jne.

Palgad teised, rahvast 320x rohkem, jne. Kui sa peaksid omadest kuludest välja käima ca 10.000 isendit, siis ilmselt mõtleksid ka, kas tõmmata vett peale või mitte Ma muidugi ei tea täpset olukorda ja mastaape ja võimalusi. Kindlasti ameerika turul oleks võimalik pingutada garantii tingimuste välja pressimisega, kuid miks seda ei tehtud - ei tea. Ma isegi ei tea, kas see tegelikkus või mingi külalegend...

TEada olevalt on sõda üks suuremaid viise rikastumiseks - osadele. Alternatiiv pangandusele, mis vaikselt osa rahvast rikastab. Rootsi on muidugi eriti räige näide, aga sarnaseid asju on ka inglismaal ja saksamaal. Näide ei sobi küll aafrikasse ideaalselt, aga siiski... https://www.youtube.com/watch?v=GwZ6Nex_CUI EDIT: Euroopa peaks võtma eeskuju Kanada, Austraalia immigratsioonipoliitikast. Et mina murjamina sinna saada tahan, siis pean ma ennast ikka kõvasti tõestama. Kasvõi läbi töö tegemise, aga niisama looderdajad saadetakse ikka riigist välja. Samamoodi ma ei tea, et seal oleks neil tasuta elamist pakkuda ja muid hüvesid (mingi sots.abi kindlasti, aga suhteliselt lahja võrreldes Rootsiga). Samas kui tahad ja teed tööd, siis elad ka hesburgeri koristajana nagu kuninga kass (võrreldes Eestiga).

Võtaks siin jutusaba lahti ja prooviks arutada Eesti olukorda praeguste murjamite kodustamise teemal. Mis arvate asjast? Ise olen kohanud kahte tüüpi inimesi (erapooletuid väga polegi) - kes tahavad iga hinna eest võimalikult palju inimesi Vao külla paigutada või neid üldse mitte siin näha. Ise ma olen seda meelt, et Eesti ei ole majanduslikult nii tugev riik, et suudaks heategevusega nii kõrgel tasemel tegutseda. Näiteid murjamite tegudest Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt ja nende omalt kodumaalt on palju. Tõsi - lõpuaktusel oli TTÜ-s magistrikraadi saamas ca 10-kond eri rahvusest kodaniku, kuid murjamite kodustamise teemast lähevad nemad mööda. Nad ise soovivad õppida ja meie kultuuri sobinduda (või tulid lihtsalt haridust saama ja lendavad esimesel võimalusel ära). Murjamitele tööd aga pakkuda ei ole väga. Piiranguks väike erasektori osakaal ning kindlasti keeleline takistus ja kultuurilised ning hariduslikud erinevused. Jube keeruline oleks ilmselt murjamist klienditeenindajalt mustsõstra teed küsida.... Samal ajal teed lagunevad, lasteaiad on halvas olukorras, pensionärid loevad kopikaid, makse aina suurendatakse (kui ühte vähendatakse 1%, siis teiselt poolt võetakse 2% kindlasti juurde). Neid põhjuseid on mustmiljon. Eks kogu Eesti riigi suureks majanduslikult miinuseks on ÜLISUUR ametnike osakaal, kes on selgeks õppinud Exceli tabeli vormindamise oskuse ja teenivad kindlat palka. Eestis oli viimaste andmete järgi kuskil 20....22% riigipalgal olevaid kodanikke. Samas Saksamaal piirdus see arv 8%-ga ja Kanadas näiteks 2%-ga. Kas neis riikides siis seadused ja hooldeteenused on halvemas olukorras - kahtlen. Aga tagasi murjamite teema juurde... Ma hetkel ei tea, kui kaua on Vao külla neid juba paigutatud, kuid minuteada enamik neist siiani on ja ilmselt ka jäävad pagulasteks ehk meie ühiskonda nad ei soovigi lõimuda. Eks suur osa ootab, et pääseks vendade ja õdede juurde Rootsi, kus sotsiaalabi kordades suurem (ja vendade ning õdede juures ei peaks nad keelt õppima - seda näeme me eelmistest "lõimujatest" väga hästi). Siin selle "väikse" tasu eest külmetada neile ei meeldi. Samuti lugesin toredat arvamusartiklit sellest, et kuidas need "piinatud" murjamid tegelikkuses olevat Aafrikas toime pannud kohutavaid tegusid, sh tapnud, et pääseda päästvale paadile, mida EU ametnikud on kärmed kohe EU-sse toimetama. Väidetavalt (pole ise ette võtnud seda teed) pidi Põhja-Aafrikasse teekond + laevale pääsemine olema peaaegu võimatu. Enamik päriselt kodusõjas ohvriteks langenud inimesi sureks kõrbes või ei omaks rahalist võimalust osta päästepilet laevale. Pole siis ime, et juba on Eestiski olnud juhuseid, kus valgeid neiusid grupiviisiliselt (juhtum Pirital, kui ma ei eksi) üritatakse ära vägistada - see õnneks ema osavale juhemdamisele ebaõnnestus. Isiklikult tunnen küll, et mul ei ole mitte mingit soovi kasvatada üles lapsi riigis, kus oma kodanike hüvede eest ei seista, vaid kooritakse viimanegi sent seljast ja toetatakse püha sõdasid kuskil teisel mandril. Iga normaalne ärimees on oma ärid viinud siit riigist välja. Esiteks kõrgete maksude pärast, teiseks elektrihinna tõus. Eesti ei ole majanduslikult atraktiivne äripind. Ja olukorras kus ärid vähenevad, inimesed rändavad välja ja need vähesed, kes veel siia on jäänud, peavad nüüd üleval pidama oma lapsi, oma vanemaid ja siis erinevaid tumedanahalisi sulisid - no tõesti - tule taevas appi. Hetkel rohkem mõtteid ei tule...aga reede õhtuks topic kindlasti olemas

Sedasi saab jah, aga kas sellel on mõtet? Ma julgelt pakun, et vahe võib olla max 1-2mahvi kogu aku mahtuvusest. Kui sedagi...

Arusaadav. Aga palju TC-chip vs nonTC-chip rohkem võtab? Kas asjal on tegelikult üldse reaalselt vahet? Enamus aku paugust läheb ju siiski coili soojendamiseks - vahet pole ju, kumba chipi sa kasutad. Et nad on totaalselt erinevad - fakt. Aga energia tarbimisel prolly vahet ei tohiks olla. Miskipärast mulle tundub (selline imelik asi, nagu sisetunne), et piiratud tarbimine on effektiivsem overall vs piiramata tarbimine. Seda on ilmselt päris keerukas hinnata, kuna coili materjalid on väga erinevad. Et saada sama takistusega kanthali coil peab rauda paigutama sitaks. Seega võrrelda neid ei saa, sest ühe soojendamine eeldab rohkem watte - see ka fakt. Võibolla kui taandada asi veel watt/g, siis see oleks isegi hinnatav kuidagi, aga kas sellel on mõtet....

Selgita ka algajale, mismoodi TC võtab rohkem voolu?

Coil poes maksaks ilmselt Kayfuni hinda

Paber käes. Võib panna LIKE

Viimses Reliikvias ka Siim pahvis e-piipu!