ChLoNiCaL

3 kuud tõmbasin e-sigaretti ja nüüdseks seisab see sahtlis. Loodan, et olen prii kogu sellest suitsetamise jamast. Analoogi sai kimutud 10 aastat.

E-sigaretid tunduvad tavaliste sigarettide aastakümneid kogutud negatiivse statistika kõrval inglikoorina, mis põrguväravate ees suitsetajatele lunastust laulab. Mis siin ikka keerutada, mulle meeldib suitsetada. Esimest hommikust sigaretti tõmban endiselt ekstra-aeglaselt ning mõlgutan seda tehes oma mõtteid – see on aeg iseendale. Hoolimata sellest, et olen suitsetanud juba aastaid, on see jätkuvalt mitmelgi moel selline omamoodi rituaalne tegevus. Ja kuigi möönan, et valdav osa sigarette, mis leiavad oma otsa kustuvate konidena tuhatoosis, on ju loll harjumus ja tarbimishälve, käivad need siiski suitsetamise juurde, kõigi nende suitsupauside juurde, mida mõttepausideks kasutan. Ohutut suitsetamist pole olemas Eks suitsetamine ole üldhariduskoolides keelatud olnud minu mäletamist mööda kogu aeg. Saunanurga taga vahetundide ajal kimumine oli aga ometi koolipäeva lahutamatu osa, olid need kooli sisekorraeeskirjad, nagu nad olid. Usutavasti ei ole olukord võrreldes kümne ja rohkemate aastate taguse ajaga oluliselt muutunud. Ehk vaid selles plaanis, mis puudutab suitsetajate vanust. Kui ikka suitsuvaba klassi võistluse võidavad 4. klassi jumbud, siis on midagi pisut nihu. Vähemalt näiliselt tervisele ohutu suitsetamise võimalust pakkuvate e-sigarettide populaarsuse kasv ei aita aga selles kontekstis olukorra paranemisele üldse kaasa, vaid tekitab pigem ignorantseid arvamusi. Ohutut suitsetamist ei ole olemas. Mäletan, kuidas aastaid tagasi, kui Eesti inimesed avastasid Põhja-Aafrika kui toreda reisisihtkoha, oli kohustuslik turgutada sealset majandust vähemalt ühe vesipiibu soetamisega. Kõikvõimalikke vesipiibu suitsetamise urkaidki sigines siia-sinna. Tundus, nagu oleks tegu mingi äärmiselt tõhusa ja tervist mitte kuidagi mõjutava alternatiiviga suitsetamisele. Lapsevanemadki tõmbasid sageli õndsas ignorantsuses vesipiipu koos oma lapseohtu võsukestega, ilmselt olles kuskilt eelnevalt lugenud, nagu filtreeriks vesi igasuguse kahjulikkuse, mis suitsetamisega kaasneb. Tänaseks päevaks on see võõramaisest traditsioonist kasvanud moehullus üldjoontes taandunud… ning asendunud uuega. Aastakümneid tagasi ei osatud ka tavaliste sigarettide suitsetamises mingit ohtu näha, reklaamid kiitsid nende mahedat maitset. Sageli oli ainus probleem selles, et mentoolsigarettide maitse lämmatas tubaka oma või nõudis pakend paremat tootearendust. Arstide ja vesternistaari John Wayne’i lemmiksigaret oli Camel ning sigaretipakenditele kinnitati turunduslikel eesmärkidel luksuskaupade sooduskuponge. Need ajad on muidugi pöördumatult möödas ja hea, et on, ehkki suitsetamisest tingitud tervisehädade tõttu sureb igal aastal endiselt sadu tuhandeid inimesi. Võrreldes tavasigaretiga vähem uuritud E-sigaret tundub sellise statistika kõrval muidugi mõista kui inglikoori esimene solist, kes tuli inimesi põrguleekidest päästma. Kõikvõimalikku loogikat appi võttes võib ju esmalt tõdeda, et tõepoolest, e-sigaret on võrdluses tavalise sigaretiga ohutu. Ent võib-olla on asi pigem selles, et võrreldes tavalise sigaretiga on e-sigareti ohtlikkust vähem uuritud, analüüsitud, et tegelikult ei tea keegi päris lõpuni, millised on selle mõjud. Üks on üpris selge ning seda on öelnud ka igasugu meedikud – e-sigaretid pole tervisele kasulikud, nad on ehk esialgsel hinnangul vähem ohtlikud kui tavalised sigaretid. See ei tähenda aga minu meelest seda, et need võiksid alaealistele lubatud olla või et nende kasutamine peaks igal pool okei olema. See, et Kuressaare koolid püüavad oma territooriumi igasugusest suitsust, sealhulgas e-suitsust, prii hoida, on muidugi mõistlik lahendus. Iseenesest tekib küll alati küsimus, kas kool saab kehtestada mingeid reegleid täisealistele õpilastele väljaspool kooliterritooriumi, kuid näiteks bioloogiatunni ajal e-sigaretti pahviv õpilane pole mingil juhul normaalne vaatepilt. Muidugi ei maksaks e-sigarettide pärast korraldada ka mingisugust nõiajahti, see ainult süvendab alaealistes soovi keelatud viljast osa saada. Järjekindla keelamisega luuakse suitsetamisele hoopis omamoodi paheline aura, mis noorukeid kärbsepaberina enda külge kisub. Tundub, et e-sigaret polegi ju nagu päris sigaret, isegi suits pole ju nagu suits, vaid pigem aur. Aga ühes olen ma veendunud: see ei ole mänguasi ning kõige mõistlikum on suitsetamisega ükskõik millisel kujul üldse mitte kunagi alustada. Priit Pruul suitsetaja Nikotiinivaba e-sigaret petab aju ära Kunstnik Andrus Peegli hinnangul on e-sigaret suurepärane lahendus neile, kes soovivad suitsetamisest loobuda: “Hakkasin tavaliste sigarettide asemel e-sigaretti tõmbama umbes viis aastat tagasi, esialgu madala nikotiinisisaldusega. Praegu tõmban juba üle nelja aasta üldse ilma nikotiinita e-sigarette. Minu meelest on see väga hea lahendus, sest ka nikotiinita e-sigaret petab aju ära nagu näiteks alkoholivaba õlu või šampanja. Aju saab signaali, et sul on suits käes – suitsetamise puhul on ju väga tähtis see rituaal –, ja sa ei tahagi päris suitsu. Vähemalt minul aitas e-sigaret nikotiinist loobuda. “ Saarte Hääl

Eks ma olen ka praegu kergelt pühapäevasuitsetaja. Kui on väga närviline tööperiood, siis tahaks ikka paar suitsu tõmmata. Või kui on pidu ja tuju tõuseb, siis olen ka teinud. Aga kirglik suitsetaja ma ei ole. Mina e-sigaretti proovinud ei ole, pole olnud erilist tahtmist. Aga mine tea, ehk ühel päeval mõne sõbra käest võtan paar mahvi proovida. Suurt huvi mul selle vastu siiski ei ole. Näen, kuidas üha rohkem minu suitsetajatest tuttavaid e-sigaretti kasutavad. Arvamusi olen kuulnud kahesuguseid. Ühed ütlevad, et see on väga mõnus, igal pool – ka bussis ja lennukis – saab pahvida, aga samas mõni kurdab, et tarbimine on läinud suuremaks. Et kui tavaliste sigarettide suitsetamise vahel on mingisugunegi vahe, siis e-sigaretti pahvitakse rohkem. Kas ta tavasuitsust tervislikum on, nagu räägitakse, ei tea, eks aeg too arutust. Muidugi, kõrvalseisjatele on e-sigareti otsast tulev veeaur tunduvalt meeldivam kui sigaretisuits, aga üldkasutatavad ruumid peaksid ikkagi olema igasugusest suitsetamisest vabad. Kui keegi kinos minu ees e-sigaretti pahviks, siis arvan, et mind see küll häiriks. Omal ajal tundus meile mõeldamatu ja täiesti vastuvõetamatu, et restoranides keelatakse suitsetamine. Vanasti tohtis isegi liinibussides suitsetada ja lennukites oli tagumine ots suitsetajate ala. Pärast seda aga, kui see ära keelati, täname neid inimesi südamest, kes selle geniaalse otsuse vastu võtsid. Kui käime kas või restoranides esinemas, siis koju jõudes me ei haise suitsu järele ja riideid ei pea pärast iga mängu rõdule tuulduma riputama või lausa pesumasinasse viskama. See keelamisotsus on oluliselt parandanud ka õhkkonda, kus meie oma tööd teeme. See, et e-sigarettide vastu võideldakse – nagu Kuressaare gümnaasiumid seda teevad –, on õige. Lapsed on paraku uudishimulikud ja katsetavad kõike oma nahal. Seega on ehk parem, kui selliseid asju ei proovigi. Sest, nagu me teame, üks asi viib teiseni. Nagu nõrga alkoholi, näiteks siidri puhul – kui sulle tehakse ikka selgeks, et see on väga hea ja tekitab lõbusa tuju, siis on oht, et reklaam petab noore ära ja noor läheb sujuvalt üle teravamatele asjadele. Reklaami tehakse ju selleks, et inimesed ostaksid. Aeg-ajalt korraldatakse igasuguseid kampaaniaid – targad näod tulevad telestuudiosse kokku ja murravad pead, et mis nüüd küll teha, Eestimaal juuakse liiga palju ja alkohoolikuid on üha rohkem. Mina ütleks, et sõbrad, esiteks keelake igasugune avalik reklaam. Kui noorele topitakse pähe, et e-sigaret on väga hea, siis ta läheb ja ostab selle. Kui talle tehakse selgeks, et viinajoomine on väga hea ja “vötame mönuga!”, siis ta läheb ja ostab selle pudeli. Siis ei olekski vaja teha mingeid koosolekuid, et arutada: “Oi-oi-oi, mis nüüd teha?” Selge on muidugi see, et kuna tubakas ja alkohol toovad riigile tohutult tulu, reklaamist loobuda ei saa. Selles osas ei muutu ilmselt midagi. See on puhtkaubanduslik küsimus. Kaupmehed tahavad oma toote maha müüa, kulutavad palju raha reklaamile ja see toimib. Seetõttu võibki oodata e-sigarettide laiemat levikut. Et e-sigaret suudaks tavalise sigareti aga välja tõrjuda, seda ma eriti ei usu. Saarte Hääl

Mida vähem baarides käid seda rohkem raha säästad. Ise tõmban e-pläru tööl pauside ajal. Meil on suurem tootmistsehh ja see suits on seal kõige vähemkahjulikum ja tervist rikkuvam element õhus. On palju hullemaid mürke mida igapäevaselt sisse hingame. Vaigu/värvi/pahtli lõhnad. Puidu/klaasriide/carboni tolm jne. Ühe ülemuse ees tõmbasin tööajal just meelega korra. "Ah, et tõmbad töö ajal suitsu jah!?!" küsis naljatledes. Vastasin, et "Jah! Sa ju ei saa. :P" - ta ise analoogi mees. Tegevjuhi ees pole veel proovi teinud ja firma omaniku ees ammugi mitte. Mõned kolleegid on kah proovinud. Plaanivad ise kah kasutama hakata. Hea on vaadata kuidas analoogi mehed lähevad õue külmetama. Aga muidu avalikult tänavatel ma ei tõmba. Kodus ei teinud vanasti analoogi kah aga E-d teen aga seda vaid siis kui olen üksi (naine ja laps magavad või on kodust ära) - ei saa nad lõhnast vms mitte essugi aru. Naine vihkab suitsetamist. EI julgegi ta ees teha.

Selle artikli pärast ostsin täna Ekspressi kah, et lugeda. Aga nagu näha mahavisatud raha. Foorumist oleks saanud tasuta lugeda. Aga nuh ei midagi üllatavat ja uut minu jaoks.

Mentool oli väga super see eest. Praegu naudin siis Blackcurranty.

Hangseni RY4 oli nii kohutav, et pidin pläru täitsa ära pesema, et sellest maitsest/lõhnast lahti saada. Jube jube. Süda läks pahaks. Sry Spezz - pole sinu süü. Oli vaja ära katsetada.

Jah kullerid on küll mõttetud. Pole kunagi helistanud. Ükskord õrnalt koputab uksele ja kohe jookseb minema. Ei jõuagi ust avada kui juba kadunud.

Minul ei ole Post 24 kunagi probleeme olnud. Naisel samuti pole olnud. Ta kasutab neid päris tihti. Ei tea mis teil seal mandril toimub. Kuressaares kõik toimib nii nagu peab.

Täis peaga pole vist vahet mida sisse hingata kuid siiski enne ostaks hädapärast paki analoogi ja kimuks seda kui luristaks mingit 10€-st supiauru.

Momendil kasutan 12mg-st vedelikku. Analoogi pole enam teinud.

Kui ma tõmbasin enne analoogi 0.3mg (Nikotiini sisaldus) siis mis kangusega vedelik mulle sobiks?

Tore kuulda, et mõnele aurutajale meeldib vedelike müügilt eemaldamine. Mis muud, kui Vaatasin, et Nicorexi e-pood müüb kah nüüd läbi läti nikotiiniga vedelikke. Hind on 7.90€ 10ml. Tõesti raha matmis koht.

Mis see siis nüüd tähendab, et inimesed ei tohi sulle pappi kinkida ve Kui ei ole vaja siis ei ole vaja järelikult. Keegi niisama heast peast vägisi ka ei sunni. Aga kui teinekord on mingi häda või jama siis usun, et foorumirahvas aitab igal juhul.

Tahaks teada kui palju iga kuu see foorum ufo käest raha kasseerib. Siis saaks enam-vähem mingi donate nr-i välja mõelda/arvutada. Ise aitaksin kah heameelega võimaluste piires. Jääb ju nüüd E-Pläru imedes see raha säästu näol üle mis kulus ennisti analoogi peale. PS! Võib-olla on see summa siin kusagil läbi käinud aga see foorum on algaja jaoks ikka liiga mahukas ja inforikas, et ei jõua kõiki teemasid läbi lugeda.