Copy-paste tänasest ärilehest - muidu tasuline artikkel jälle...
Kes viitsib, lugege kommentaare need tasuta seal ilgeid primaate on ikka eestis..
absoluutselt ei mõtle kaasa rsk!
Nikotiiniga e-suitsu vedelikud on ravimite nimekirjas, aga ühelegi neist pole müügiluba antud.
Brüsselis otsustati, et nikotiini sisaldav e-suitsu vedelik ei ole ravim, Eestis on see ikka ravim.
Europarlament põhjendas toona oma otsust sellega, et e-sigarettide ostmine ei tohiks olla keerulisem kui tavasigarettide ostmine. Eestis on aga vastupidi – seaduslikul teel nikotiini sisaldavat e-suitsu vedelikku hankida on pea võimatu ja müüjaid ähvardavad karmid karistused.
Nikotiini sisaldav e-suitsu vedelik on ravim ja karistusseadustiku ravimite ebaseaduslikku käitlemist puudutav paragrahv ütleb, et ravimi edasiandmise eesmärgil ebaseadusliku üle riigipiiri toimetamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Tegemist on värskelt selle aasta algusest jõustunud muudatusega.
Ravimite alla käivad need e-suitsu vedelikud, kus nikotiini on vähemalt 1,5 milligrammi või mille nikotiini kontsentratsioon ületab neli milligrammi milliliitri kohta. Seega on nende turustamine ja reklaamimine lubatud ainult müügiloaga. Paradoks on selles, et hoolimata sellest, et nikotiiniga e-suitsu vedelikud on meil ravimite nimekirjas, ei ole Eestis ühelegi nikotiini sisaldavale e-suitsu vedelikule müügiluba antud, kuna nende toime, kvaliteet ja ohutus ravimina ei ole tõendatud.
Nikotiiniga e-sigarettide müügi legaliseerimist Eestis pooldab üle poole (56%) e-sigarettide kasutajaid. 12% arvab, et müüki ei tuleks legaliseerida.
Vabanemine või vahetamine?
Seega on seis praegu selline, et e-suitsu vedelikku ei saa müüa apteegis, kuna neid ei peeta ohutuks. Neid ei saa vabaturukaubana müüa ka e-sigarettide müügiga tegelevad kauplused, kuna tegemist on ravimite nimekirjas oleva tootega. Ravimiamet on klassifitseerinud nikotiini sisaldavad e-sigareti vedelikud ravimiks, kuna nikotiini kasutatakse farmakoloogilise toime tõttu suitsetamisest loobumisel ja väidetakse, et toodet võib kasutada tubakasõltuvuse raviks. Mingil määral loogilist põhjendust võib näha selles, et ravinärimiskummid, raviplaastrid ning nikotiini sisaldavad plaastrid on juba aastaid klassifitseeritud ravimiteks. Eesti ühe suurema apteegiketi Apotheka proviisori hinnangul see analoogia ei kehti. „Apteegis müüdavad nikotiini sisaldavad tooted on mõeldud suitsetamisest ehk nikotiinisõltuvusest vabanemiseks, mitte ühe sigareti teise vastu vahetamiseks,” selgitab ta.
Eraisikud, kes müüvad käest kätte või annavad teistele eraisikutele üle nikotiini sisaldavat e-suitsu vedelikku, tegelevad ravimite jaemüügiga, kuigi neil pole tegevusluba. Seega tuleb neil arvestada karistusseadustikus määratud karistusega. Siin on siiski väike mööndus – ravimiamet väljastab loa eraisikule ravimi saatmiseks juhul, kui see on mõeldud isiklikuks tarbeks ehk kogus ei ületa viit kuni sajamilliliitrist pakendit. Kui kogus on lubatust suurem, siis peetakse seda juba ebaseaduslikuks majandustegevuseks. Juriidiliselt isikult juriidilisele isikule ravimi saatmine on igal juhul keelatud. Kõik avastatud ebaseaduslikud saadetised peab toll kinni ja kätte neid ei toimetata. Ülemöödunud aastal oli selliseid juhtumeid 586 ja mullu 477.
Menetlust pole algatatud
Ühtegi süüteomenetlust ei ole seni Eestis e-suitsu vedeliku ebaseadusliku müügi tõttu algatatud. Ravimiamet on küll avastanud hulgaliselt nikotiini sisaldavate e-sigareti täitevedelike müügipakkumisi, mille on üles pannud eraisikud. „Oleme sellistel juhtudel pöördunud kuulutuse üles pannud isiku või haldava portaali poole. Pöördumises selgitame sellise tegevuse lubamatust ja palume kuulutused eemaldada,” rääkis ameti inspektsiooni osakonna juht Liis Prii Ärilehele. Seni on pärast ravimiameti kirja saamist rikkumised lõpetatud ja politseile avalduse esitamiseks ei ole ametil põhjust olnud.
Küll on politsei Tartus ühe ravimiametiga koos tehtud reidi jooksul tuvastanud kolm juhtumit, kus poodides müüdi lubatust suurema nikotiinisisaldusega täitevedelikku. Need juhtumid on politseis menetluses.
Europarlamendis vastu võetud direktiiv näeb ette, et e-suitsu vedelikke, mille nikotiinisisaldus ei ole rohkem kui 20 milligrammi milliliitri kohta, võib vabalt turustada. Liikmesriikidel on direktiivi ülevõtmiseks aega järgmise aasta 20. maini. Seni ei ole Eestis e-sigarettide ja täitevedelike müügiga tegelevatel ettevõtetel suurt midagi muud teha kui oodata.
Müügiluba kellelegi ei anta
E-sigarettide müügiga tegeleva Nicorexi juhatuse liige Sven Kotke nendib olukorda kommenteerides, et kuna seadused ei ole selle koha pealt paigas, siis on olukord selline, nagu ta on. „Hetkel on nikotiiniga e-suitsu vedelik veel liigitatud ravimite nimekirja, mille müük ilma ravimiameti müügiloata on keelatud. Müügiluba kellelegi ei anta ja selle taotlemine võtaks ka viis aastat aega,” selgitas ta.
Tegemist on justkui nõiaringiga – selleks et müügiloa taotlus sisse anda, peab olema vähemalt kolm aastat ravimitega tegelenud, mis on e-sigarette müüva ettevõtte jaoks sisuliselt võimatu. Kotke sõnul nad päris niisama käed rüpes ei oota, kuni Eesti riik tubakadirektiivi üle võtab. „Oleme seadusandlust loovas töörühmas, aitame riigil seda võimalikult kiiresti ja kergesti teha.”
Tubakadirektiivi ülevõtmise eest vastutavast sotsiaalmisteeriumist öeldi lehele kommentaariks, et töö käib ja selle käigus selgub, kuidas asjad muutuvad.
Riigil jäi saamata kolm miljonit eurot
Mullusügisesest üle-eestilisest küsitlusest selgus, et 9% suitsetajaid tarbib e-sigarette ja 86% e-sigarettide tarbijaid suitsetab nikotiiniga e-sigarette.
Nikotiiniga e-sigarettide tarbijatest 58% kasutab ainult nikotiiniga täitevedelikke ja 28% paralleelselt nii nikotiiniga kui ka nikotiinita vedelikke.
„E-sigarettide nikotiinivedelikke müüakse suures osas käest kätte või tellitakse välismaistest veebipoodidest, jättes sellega riigi ilma käibemaksust, rääkimata aktsiisitulust. Näeme suurt vajadust luua Eestis õiguslik keskkond, et e-sigarettide nikotiinivedelikud lõpuks aktsiisiga maksustada – see oleks riigieelarvesse vajalik ja teretulnud lisaallikas,” ütles Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.
Rahandusministeeriumist öeldi Ärilehele, et viimase maksu- ja tolliameti baasaruande põhjal võib väita, et ligi 1,3 miljonit sigaretipakki jäi eelmisel aasta e-sigarettide tõttu soetamata ja maksutulu vähenes umbes kolm miljonit eurot. 2014. aastal on uuringute kohaselt e-sigarettide tarbijate hulk suurenenud, mistõttu võib ministeeriumi hinnangul arvata, et saamata jäänud maksusumma on suurenenudNikotiiniga e-sigarettide müügi legaliseerimist Eestis pooldab üle poole (56%) e-sigarettide kasutajaid. 12% arvab, et müüki ei tuleks legaliseerida, sest praegu saab nikotiiniga vedelikke osta odavamalt. Seda, et praegune süsteem töötab hästi ja legaliseerimist pigem ei ole vaja, leidis 13% va
Nikotiiniga e-sigarettide müügi legaliseerimist Eestis pooldab üle poole (56%) e-sigarettide kasutajaid. 12% arvab, et müüki ei tuleks legaliseerida, sest praegu saab nikotiiniga vedelikke osta odavamalt. Seda, et praegune süsteem töötab hästi ja legaliseerimist pigem ei ole vaja, leidis 13% vastajaid.
