Üks copi-paste.
On teada, et lumesaju tõenäosus väheneb oluliselt, kui temperatuur langeb alla -20°C. Väidetakse, et väga külmas õhus on veeauru liiga vähe, et saaksid moodustuda olulised sademed, kui just ei ole lisaniiskuse allikat, näiteks lahtist veekogu, lähedal, kuid sel juhul on ka temperatuur sajupiirkonnas kõrgem kui seal, kus on selge. Kui järele mõelda, siis madalama kui -20°...-30°C temperatuuri puhul on korralik lumesadu küll ebatõenäoline, kuid siiski mitte võimatu. Põhimõtteliselt võib ka tugeva pakasega lund isegi üsna palju sadada, kuid väga külm õhk on tavaliselt väga stabiilne ning seetõttu puuduvad tingimused lumesaju tekkeks, milleks on näiteks intensiivne õhumassi kerkimine, mille puhul eralduks sademeid. Mingis mõttes on erandiks toodud sooja veekogu näide, sest lahtise veekogu kohal on õhk niiskem ja soojem, mistõttu õhk tõuseb ja jahtub ning tekivad sademed. Kuid see on lokaalne nähtus ning külmas ja stabiilses talvises õhumassis iseenesest (mõeldud on õhumassi omadust) siiski pole sademeteks ikkagi sobivaid tingimusi (teisiti on asi suvel, kui sademed võivad ka väga külmas õhumassis tekkida, kui aluspind on piisavalt soe, seega külma õhumassi puhul on sademete tekkeks oluline teatud omadustega aluspind), nii et tõetera „liiga külm lumesajuks“ on sees vaid külma ja kuiva aluspinna kohal olevas eriti külmas õhumassis. Ei ole mingi haruldus, et tugeva pakasega võib tekkida härmatis või jäänõelu suspensioonina õhku, mida võib ka sademeteks pidada, kuid selle pidamine lumesajuks on ilmselt liialdus. Järveefektist vt pikemalt http://www.ilm.ee/?46788 viimasest lõigust.
Vahel sajab lund, kui märkimisväärseid pilvi pole vaateulatuses, kuid sadu võib pärineb siiski juba hajunud või küllaltki kaugest pilvest, sest lumehelveste maapinnani jõudmine võtab pilvedest aega umbes poole tunni ümber, mille jooksul võib pilv hajuda või eemale liikuda. Vahel, sageli väga külma õhuga (külma 20°C ja rohkem) võib sadada lund ka väga õhukestest pilvedest või väikestest pilveräbalatest, mida ei pruugi esmasel vaatlusel avastada, kuid lumesajuks neist piisab. Täiesti pilvitu taevaga võib tekkida hall, härmatis, jääkristallid (teemanttolm), jääudu, mis on küll üheks sademete vormiks, kuid tegemist pole lumesajuga.
