keegiM

Eks vikk mängib kindlasti oma osa, kuid antud teemas saavad tõestatud ja teised lekkimise põhjused ka ideaalse vikkimise korral Kas siin foorumis ka termotuumafüüsikuid liigub, kes õhu soojuspaisumise suudaks numbrites välja arvutada ja Celsiuse kraadides temperatuurimuutusest tingitud lekke tilkadesse panna

Simple Lendama minnes siis võimalus leket vähendada klearot viimse piirini täites või sisu täitepudelikesse tühjaks kallates (või juba nagu varem mainisin, keerata klearo põhjaga ülespoole, siis lekib vaid mõni piisake, mis salongi alarõhu poolt vikist välja imetakse) Suuremakaliibrises vikis olev vedelik ikkagi tekitab pisikese märgumise, kuid see pole enam suurim draama. Arvutuslik järeldus (eelduseks ühekordne rõhumuutus ja tingimuseks, et klearo mahlakanalid on allpool klearosisese õhu piiri) Lennukis mitteveipimise korral ajab uuemates lennukites keskmine 4ml klearo 1 ml klearosisese õhukoguse korral välja ~0,2 ml mahla, pooliku paagi korral aga ~0,4 ml mahla ... vanemates lennukites on siis mahlaleke vastavalt ~0,3 ja ~0,6 ml mahla Poolikult täidetud klearo lekib vastavalt topeltkogused. Mitmekordsel rõhu- või temperatuurimuutusel võib klearo ennast vabalt ka täiesti tühjaks "pumbata". Sellekohane kogemus ka endal täiesti olemas, kui troopikareisil mitmepäevasele matkale varuks kaasa võetud täidetud varuklearo paari päeva pärast tühjana avastasin. Selgitus lihtne - päeval sai klearo +34 kraadi (päikese käes rohkem) sooja/kuuma, kuid öösiti oli +25 kraadises konditsioneeritud ruumis ning seetõttu klearo end pideva temperatuurikõikumise tõttu ka iseseisvalt tühjendas. Samal põhjusel "isetühjeneb" ka nädalateks auto pagasilaekasse jäetud klearo, mis öösel koos sõiduvahendiga jahtub ja päeval päikese käes soojeneb. Kui nüüd teaduslikult ka soojuspaisumine tõestada, siis peaks teema ammendunud olema ja risti-rästi läbi kakeldud teeside tõestused ja kinnitused olemas, et vikkimisest olenemata lekivad klearod nii lennukites, kui jahtumise järel soojenedes ning karmimates tingimustes püsivad dripperid "kuivemad"

Matemaatiliselt tõestamise arvutustes ole oluline, sest see ongi lekkimise "optimaalne" klearo alarõhk, millise korral klearo ei leki, saab jätta lihtsamates klearosisese õhu temperatuurist tingitud mahu muutumise arvutuste valemites muutumatuks Kui "optimaalne" alarõhk muutub väiksemaks (st läheb rohkem miinusesse), siis imbub läbi viki klearosse tasakaalustuseks lisaõhku Kui "optimaalne" alarõhk suureneb seoses klearo temperatuuri tõusuga, siis hakkab see klearost mahla välja pressima (eeldusel, et mahlakanalid on täidetud mahlaga) ... Miks just mahla välja pressima?... ,,, sest mahl on mahlakanalites ja soojeneva õhu paisudes laseb üleliigne rõhk mahla viki kaudu välja (nagu "ülerõhu" ventiil) Loogiline järeldus siis, et klearo lekib lennuki tõustes, sest 2400 või 1800 m kõrgusel on õhk tunduvalt hõredam. Kuidas see numbrites väljenduks? Paluksin mõnel värskemalt kooli lõpetanul "vanurit" õpetada ja meelde tuletada, mis valemi järgi arvutada, mis väärtuses muutub maapealse 1 ml klearosisese õhu ruumala 2400 ja 1800 m kõrguses oleva õhu rõhu korral

Märkasin, et mõningane arusaamise loogika võib lapata seetõttu, et kui räägime ainult rõhkudest, siis jääb märkamata üks "pisinüanss", et nii vaba "toasooja", kui ukse taga oleva "külma" välisõhu rõhk on tegelikult sama, kuid ei räägita jaheda ja sooja õhu mahu tihedusest (samal tihedusel õhu ruumalast eri temperatuuridel) ja et klearo on tinglikult "suletud anum", mille "korgiks" sõltuvalt mahla viskoossusest (mis omakorda sõltub koostisest ja temperatuurist) ning "viki" (kuidas see eesti keeles kõlaks? taht???) omadustest. Selle vastu, et soojenedes õhk paisub ja jahenedes kahaneb ei vaidle vist enam keegi ja see, et kui klearos asetseb vedelik õhust allpool, siis veipimisel aurustatud mahla asemele lisandub sama kogus õhku ning selle õhu soojenedes surutakse selle mahu suurenemisega võrdne kogus mahla läbi viki välja on vist samuti selge. Ehk napoleoni arvutustes saaks konkreetsetes numbrites näidata õhu mahu muudatuse, mis toimub keskmises 4 ml klearos, milles on 1 ml õhku temperatuuril 0 kraadi C ja palju selle õhu maht muutub 25 kr. C-ni soojenedes ning mitu tilka mahla sellele vastab, mis ära veibitakse või klearost välja lekkida võib. Suurema õhukoguse korral peaks ka soojusest tingitud lekkimine teoreetiliselt suurem olema ja poolik klearo peaks edukamalt lekkida suutma. See, et klearos mingi alarõhk on, on samuti selge, kuid selle saab jätta arvutustes muutumatuks, sest see sõltub omakordselt paljudest psisnüansidest, mis ei ole "lekkimise" põhimõtete selgitamiseks määrava tähtsusega. Samuti saab õhu ruumala rõhust tingitud muutust määrata muutumatul temperatuuril lennuki salongis maapinnal ja 11 km kõrgusel. Kui teaks vaid seda, kui palju on lennuki salongi siserõhu miinimum ja maksimum lennu ajal ning palju selles rõhkude vahes klearos maapinnalt kaasa võetud 1 ml õhu ruumala muutub. Teema muutub küll väga teaduslikuks, kuid endalgi tundub huvitav, mida arvutused numbrites näitavad. Senimaani olen lennureisidel kaotatud mahla milliliitreid vaid reaalselt konstanteerinud, kuid ma ei ole eales üritanud teaduslikult välja arvutada millest need ml tulenevad ja kas oleks lennureisiks kasulikum klearo pilgeni täita või jätta pooltühjaks, sest üle poole paagi pole mul tavaliselt kunagi lekkinud, (jätaks hetkel kõrvale variandi klearo tühjaks kallamisest)

Palun peatage maakera - tahan maha minna!

... ja soojenedes paisuv õhk surukski klearost mahla kanalitest sellevõrra välja juhul, kui seda sihtotstarbeliselt ära ei tarbita (ja seda vikkimisoskusest hoolimata) M.O.T.T.

Jah, paagis on alarõhk, mis sõltub hetke välisõhurõhust ja selle väärtus sõltub omakorda mitmetest faktoritest. Mida tugevamalt "imed", seda suurema alarõhu klearosse saavutad. Kuid seda vaid hetkeni, millal mullikesed aurustunud mahlaosa tasakaalustavad ja teema arenduseks: Paaki ei teki jahedas suurem alarõhk, sest "optimaalne" klearo siserõhk, ühtlustub klearosse lisanduva jaheda õhu arvel, mis soojenedes tekitaks ülerõhu ja pressiks "optimaalse" rõhu saavutamiseni üleliigset mahla välja (juhul, kui seda "üleliigseks" muutuvat mahla varem ära ei aurustata = ei veibita)

Täiesti õige tees juhul, kui "õues" oleks veel suurem alarõhk Kuid... ... pudel on ilma perfektse vikita suletud "süsteem", mille sisse "õue" minnes midagi ei lisandu ega "tuppa" tulles järelikult ka välja ei pressita

Lihtne selge ja kohalikus keeles ... ja mina siin kirjutasin mõttetuid romaane, mille komakohad lugeja tigedaks ajavad

Vabandust, kui minu eesti keel "longab", sest viimastel aastatel seda aina vähem saan kahjuks kasutada. Rõhkude tasakaalustamiseks ei pea just klearot avama, kui võimalus paar korda enne mis iganes põhjusel tekkivat siserõhu muutust paar sügavat sõõmu veipida oleks võimalik. Pealegi avamine ei anna sama efekti (klearo jääks siiski ise külmaks), kui vahetult enne külmast sooja sisenemist paar korda veipides klearot välisukse taga eelsoojendada. Tõenäoliselt enamus seda ka endale teaduslikult aru andmata ja sügavamalt juurdlemata teeb ja seepärast on ka surmkindlad, et ainult vikis peitubki teema "point" Ma ei ole väitnud kordagi, et korralik vikkimine ei ole oluline, kuid kahjuks see ei ole ainus põhjus, miks mõni ka ideaalseimalt vikitud klearo vahest mõne piisa välja laseb. Kogu poleemika traagika tekkis, et julgesin just Criust nimetada, kuid vahet erilti pole, mis klearoga tegemist on - temeperatuur ja välisrõhu muutus mõjutab neid kõiki (mõnda klearot rohkem mõnda vähem), kuid sellegi poolest üritan siiski igas olukorras ka teiste suhtes viisakaks jääda ka siis, kui minul on oma arusaam asjadest ning millel juba oman või vähemalt üritan leida ka faktilist kinnitust.

Millest nüüd juba räägime? Kas temperatuuri muutumisest tingitud paari piisa klearost välja immitsemisest ("lekkimisest") või avatud kaanega klearost vedeliku välja voolamisest? Siin juba uus sõna "märguvus" hakkab mängu tulema, mille olemusel vedelik ei imendu mitte ainult "allapoole" mingi välise rõhu mõjul, vaid "paneb jugama" ka teatud pikkus ülespoole Kunagi oli mul sihuke klearo nagu Kraken, mis külmast tuppa tulles kunagi ei lekkinud, sest see lekkis niikuinii igast august kogu aja, sest see oligi pmst avatud nagu dripperid Miks üritada tõestada, et avatud subkoilidega klearost voolab vedelik ülalt õhu peale andmisel välja (see niigi selge), kui teema tekkis temperatuurist tingitud subkoiliga klearode lekkimisest? Aga muideks ei voola välja ka kogu vedelik välja vaid ainult "osaliselt" Kahjuks küll suurem osa ja klearosse jääb vaid see osa, mille vikk suudab endas hoida ja "natuke veel" (sõltuvalt konkreetse mahla tihedusest, vedelikuavade suurusest ja vikkimismaterjalist ning mudugi ka temperatuurist, sest VG on madalamal temperatuurim viskoossem, kui kõrgemal temperatuuril) .... või oli mõtteks, et "super-perfektse" vikkimise tulemusena ei voola vedelik isegi avatud klearost välja? Alguse juurde tagasi: Xiios just tegi füüsilise katse, kuidas temperatuuri muutusest tingituna klearos vedeliku tase muutub, mis tähendab loodetavasti üsna "tõenäoliselt", et muutus ka klearosisene vaakum, mis on põhimõtteliselt siiski rõhk või surve (kuigi negatiivne) ja nimetatakse eesti keeles vist ka alarõhuks Xiiose katsetuse veelgi täpsemaks täpsustuseks võib muidugi märkida, et klearost kätte saadud 4...5-st tilgast on tõenäoliselt 1...2 tilka ka külmast sooja toomisel klearo metallsesse kesktorru tekkinud kodentsvett, kuid ka mahla leke on sellisest soojusmuutusest samuti olemas ja kokkuvõttes võibki väita, et klearo "lekib" ja süüd millest iganes otsima hakata, kuid unustada samal ajal, et lekke põhjuseks on temperatuurist tingitud klearo siserõhu muutus Need, kes väidavad, et nende klearo kindlasti külmast sooja viies ei leki, on tõenäoliselt enne pakasest siseruumidesse sisenemist veel viimased pikemad mahvid välisukse taga tõmmanud ja sellega on ka klearo juba eelsoojendatud, ning klearo sisetemperatuur soojenenud ning ka kondentsniiskust toasoojas klearos juurde ei teki. Palju problemaatilisem oleks aga lennuki maandumisel külmalt klearot "imeda", et peale hõredamast õhust laskumist paagi siserõhku alandada Mahla peaks tõenäoliselt alla neelama, sest ka kõige tagasihoidlikumas seades Criusega eriti nalja pole, kui suboom krõbisema hakkaks ja seda auru juba naljalt kopsus ära ei summuta Seega lendamisel on tervislikum klearod salfakasse keerata ja kilekotti pista ning lennujaamas hiljem kuivatada või siis juba enne lendu tühjaks kallata, kui paarist piisast mahlast kahju hakkab Subtank suutis mul ühel NY lennul isegi pool paaki välja ajada, kuigi hiljem toimis sama koil jälle perfektselt ilma lekketa. Tõenäoliselt oli klearo kohvris just sellises asendis, kus mõlemad koili mahlakanalid olid horisontaalasendis (muidu oleks teine mahlakanal õhul ilma mahlakaota liikuda lasknud või muutus lennuki siserõhk sellel pikal lennul mitmeid kordi, Kuid juba varasemalt väitsin pisikese nipi, kuidas leket vähendada - keera klearo võimaluse korral põhjaga üles ja siserõhu muutusel lekib vaid pisike osa sellest mahlast, mis viki see oli ja pääseb "kuivemalt", kuigi täiesti kuivaks ikkagi ei jää

Kuidas selle sambaga siis lood on, kui kolmandik täidetud klearo on külili? Korralikult vikitud klearo ei leki ka sellel juhul ja samas on võimalik normaalne veipimine. Ma ei ole füüsik ja koolist on omajagu aastakümneid möödas, kuid siiski meenuvad sõnad, nagu viskoossus, pindpinevus, voolavus ... ... ja muidugi soojuspaisumine ning, et vedeliku eelnimetatud näitajad mutuvad temperatuuri mutudes Lennnuki teema on täiesti omaette teema, mis ei puuduta otseselt temperatuurist tingitud muutust

Tänud Nüüd teemal faktid ja loogika olemas

Kahju xiios'e kommentaaride prügikasti viskamisest Seal oli lühidalt palju emotsioonideta tarkust, mis teemat väga lihtsalt selgitas

Igapäevane komplekt koguvõimsusega 155 W. Kõik, mis paakides on ka päevaga ära kulub, kuid keskmine vajab paari lisatankimist, et õhtusse jõuda

Loodetavasti jõudis mu PS sweezy'ni ja ta võtab veidi oma noorusest tulenevalt andestatavaid tuure pisut vähemaks Paraku füüsika seaduseid ei saa ka parima vikkimisega eirata ega eitada. Aga kokkuvõtteks on nii Subtank, kui ka Crius klearod vägagi head ja isiklikult mina olen rahul ja anormaaliliste lekete üle ei kurda

Teema hakkab juba tuumafüüsikasse kiskuma Vahet tegelikult pole, kumb rohkem paisub, kas õhk või mahl, kuid siiski vaid vedelik märgab Kui tank keerata tagurpidi, siis tank'i sisesurve tekkimisel on mahl kanalitest eemal ja õhk liigub wick'is kergemalt edasi tagasi ning mahlakoguse lekkimisega pole probleeme Proovi järele See paari tilka, mis taskusse imbub ei panegi eriti tähele, kuid kui laual soojas seisvat mod'i jälgid, siis leiad kinnituse ja siis ürita aimata, kuhu need tilgad kõik taskus kadunud on "külm" on suhteline mõiste, sest soojas kliimas konditsioneeritud toa 25 kraadisest siseruumist välja 35 kraadi kätte minnes või basseini ääres klearot päikese kätte jättes tekib sama efekt. Kui ei veibi, siis hakkab klearo lekkima Veipides vabastad klearo sisesurvest. Teoorias peaks ilma pikemalt ootamata kiirema katse tulemuse saama, kui klearot kuumafööniga soojendada Katsetamisel sulge klearo õhukanalid, sest muidu pritsib föön mahlapiisad mööda tuba laiali. Mahlakanalid võid sulgeda või mitte, sest see ei muuda katse tulemust, sest sisesurvega läheb mahl neist ilusti läbi. Proovi ka lendamine ära, siis võime juba eraldi teemas edasi argumenteerida, sest muidu mina räägin isiklikust pikemaajalisest kogemusest ja sweezy lahmib niisama lahtise käega. Edit: Muideks olen maailmas ringi liikudes ka tähele pannud, et just karmimates tingimustel elavad piirkonnad eelistavad justnimelt RDA-sid, ehk drippereid. Nevadas nägin aasta tagasi üsna palju veipijaid, kuid vaid üksikul oli mõni klearo ning valdavalt vaid dripperid. Nüüd isegi meenub, et Tais elav austraallasest sõber väitis üsna hiljuti minu Subtanki nähes, et temale ükski tank ei sobi, sest taskusse neid ei saa panna, sest kogu aeg taskud muidu märjad ja eelistab meh modi otsas dripperit, mis ripub nahkpinalis vöö küljes. Põhjendas, et esiteks raudsel dripperil ei purune miskit mehhaniliselt ja teiseks on dripperid "kuivemad"

Piixumisest ei oska ma miskit arvata Ilma mahla soojuspaisumiseta ja lendamata ei leki minul kumbki ülalnimetatud tank Subtanki RBA sisaldab rohkem vatti ning aurutuskambri õhukanal on mahlakanalitest kaugemal kui Criusel ja seega ajab Crius rohkem vedelikku sisemuse paisumisel välja kui Subtank. Tehasekoiliga Subtank lekib rohkem kui rba-ga Subtank. Kui aga külmast tulles klearo mod'i küljest lahti keerata ja "pea alaspidi" lauale panna või lennates teadlikult tagurpidi käsipagasisse asetada, et mahlakanal on ülalpool mahla taset, ei leki miskit ei soojenedes, ega ka lennates. Viimaste väidetega ei pretendeeri teaduslikule preemiale ja seega ei hakka ka pikalt tõestama, kuid tegemist on isikliku kogemusega mööda ilma ringi lennates. Kas vaja veel sama teemat üle selgitada?

Vikkimise pärast ole mureta. Ma ei ole väitnudki, et Crius või Subtank minul tavaolukorras lekiks. Enda eksperimendid piirduvad mul paaril korral klearode autosse päevaks ununemisest ja sain oma õpetuse kätte ning olen selle teemaga ettevaatlikum. Kuid tee ise külma-katsetust Tallinnas hetkel mõni miinuskraad ja ehk miskit lõhki ei külmu. Täida Crius maksimumini täis, aseta õhtuni seisvasse autosse. Õhtul too tuppa, ja jälgi, mis toimuma hakkab. Kindlasti on katsetuse tulemus sõltuv mahla vg/pg-st (endal 80/20), kuid üsna tõenäoliselt saad mis iganes wick'i korral paar piiska oma klearost kätte Suure vg sisalduse korral muutub mahl madalamatel miinustel ka sedavõrd tihkeks, et välitaskust võttes peab kõrgete wattidega üldse ettevaatlik olema, et "kuivasid lööke" mitte saada. Rõhkude vahest tingitud lekketeema (antud juhul mitte soojuspaisumisest) ka lennukites - kõik mahla sisaldavad klearod on peale maandumist märjad.

Mida iganes Leidub ka granaadikujulisi http://www.epiip.ee/et/vvvw-mods/364-innokin-coolfire-2.html ... ja ka sellele ei käi silikon ümber

Pildil näidatud "lekkepunktideni" jõuaks mahl vaid koilialusest tihendist, mis on väga ebatõenäoline ja tõenäoliselt peab seega paika minu alljärgnev kommentaar. Oman nii esimest Subtanki, kui Mini senimaani ja ei ole kordagi kurtnud mingit erilist anomaalset lekkimist. Igapäevaselt kasutuses oleval Minil kasutan RBA-d, vana Subtank on kodus nautimiseks ja seoses ehituslikust omapärast rba peenema toru tõttu kasutan tihti jämedama toruga 0,5 oomiseid tehasekoile (nii uusi SSOCC, kui vanu re-vikitud horisontaale). Klearod on mõlemad originaalid ning ei ole senimaani (subtank juba aasta vana) veel ühegi algse tihendi vahelt kordagi lekkinud. Isiklik arvamus lekkimisest, et nn "külmast tingitud lekkimine" on seotud kahe teemaga Esiteks külmast tingitud kondents ja teiseks tanki soojuspaisumine. Kuna tehasekoilis on suhteliselt vähe vatti, mis vedelikku seoks ja kõik üleliigne, mis vati sisse "ära ei mahu", peabki ju kuhugi immitsema. Kuna paaki tekib külmas alarõhk, misjärel soojenedes ülerõhk, siis vedelikult tagasiteed polegi. Kui aga vahetult enne külmast sooja sisenemist veipimisega klearo soojaks "kütta", siis ei leki miskit. RBA-s tundub olema rohkem vatti ja see suudab minu arvates sojuspaisumisi oluliselt vähendada. Kui aga misiganes klearo unustada miinuskraadides autosse ja seejärel sooja ruumi sisenedes kaasa haarata, siis on leke garanteeritud kõigil tankidel Kui vanematel Subtankidel on avatud vaid ühes küljes augud (mida saab ka täielikult sulgeda) ja need augud pole juhuslikult allapoole avatud, siis veipima asudes imetakse lekkinud vedelik tagasi koili ja aurustatakse. Uuematel on avad kahele poole ja seega ka iga piisk sealt välja alati pääseb ning sellest ka avalik paanika tekitatud. PS Võrreldes Criuse lekkimisega on külmast sooja sisenemisel Subtanki lekkimine täiesti olematu.

... ja sama loogika järgi ka muud käsirelvad algosadeks lammutada, padrunid ühekaupa jaotada tuttavate vahel ning maaletoomine teoorias võimalik?

Mina mõtlesin vaid silikoni ja niiskust, mis mod'ide peen-elektroonikat ohustab Kui mod'idele turvalisi ümbriseid toodetaks kvaliteetsest õlikindlast lateksist, siis oleks kindlasti ka minu suhtumine neisse teistsugune. Kui siin juba teema pisut lappama läks, siis võin küll aimata, mis elektroonikast 188. jeesus räägib, kuid see on loodetavasti mõne teise foorumi teema ja siin pikaks aruteluks elektroonilistest "penis"-test (*) ei lähe, sest üldjuhul need vanemad torud ka pisut vähem elektroonikat sisaldavad, kui viimaste aastate TC mod'id * teadmatutele sõnaseletuseks: "penis" - ingl. k. Personal Electronic Nicotine Inhalation System = eesti k. "personaalne elektrooniline nikotiini sissehingamise süsteem" ( valdavalt silindrikujuline, ja võimalik erineva pikkuse ja kaliibriga )

Silikonümbrised on mod'ide surm!!! Kaitsevad küll mod'i kesta, kuid samas on ideaalseks võimaluseks elektroonikat niisutada või lausa uputada. Eriti tundlikud on just mikrolülitid. Kui muidu pühid niiskumise, märgumise või lauslekke korral piisad korpuselt kohe ära (või imbuvad ise taskusse), siis silikoni vahele jäänud piisad kogunevad kindlasti mikrolülitite vahele ning varem või hiljem tuleb hakata mod'i nädalate või kuude kaupa riisikotis hoidma, et sisu kuivaks saada, kui veel miskit üldse päästa annab ja tegemist ei ole mingi suurema lühisega mikroskeemides. Eriti ebasoovitavad on silikonid RDA'de puhul, mis on pidevalt avatud ja kus paratamatult aurupiiskasid õhuavadest välja pihustub ning silikoni vahele need kindlasti ka satuvad. Ka venivad silikonid soojemates oludes kiirelt välja ning tüdinesin nende keetmistest ja jäävannis jahutamistest. Troopilises kliimas (kasvõi puhkuse ajaks), kus pidevalt niiske ja sooja pidevalt üle +30 on silikonümbrised lausa ebasoovitavad, sest nende alla koguneb hirmuäratavalt suur kogus kondentsi. Pealegi on need siis ebaesteetiliselt lotendavad ja kleepuvad ning seega täiesti üleliigsed. Kulunud ja kriimustunud mod'i väliskest ongi selgeks tunnistuseks, et tegemist toimiva tööloomaga, mitte riiulisse seisma pandud poolpiduse ostueksitusega, mida toast lahkudes kaasa võtta ei riski, sest kunagi ei tea, millal jälle miskit segast peksma hakkab Minul juba ammu seisavad kõik silikonid karpides ja panen vajadusel mod'i ümber alles siis, kui kunagi üleliigseks jäänud töökorras mod'i kellegi kunagi edasi pakun ja värvikriimukesed kedagi hirmsasti häirida võivad. Kuid ka siis on lihtsam armsaks saanud mod uuesti värvida või mingi kleebisega katta, kuid vähemalt minu poolt on kindel "ei" silikonidele.

"Säästukoil" Kuigi autotööstuses ilmuvad aina väiksemad ja säästlikumad sõiduvahendid, siis "veipimistehnika" üritab Watte rohkem ja rohkem pilvedesse viia. Olen senimaani üritanud 0,5...1,0 oomi vahel püsida ja ka pisikese lemmikuks saanud "minimodiga" (iStick 30) võimalikku maksimumi võtta ja et ka aku hommikust õhtuni vabalt kestaks. Viimane üritus Subtank Mini apkreidida on piltidel. * Staged coil: Kanthal A1, clapton awg 30/34 - 5 keerdu, mille vahel 4 keerdu triple twisted awg32, d=2mm, => tulemuseks 0,6 oomi Toimib: 15..40 Watiga. Sõltuvalt maitse intensiivsusest kasutan ise 17..20 W. Nagu loogiline olekski, siis mida kuumemaks ajad, seda tugevamat "õhutust" (loe läbitõmmet) vajab ja seda rohkem energiat ja "kütust" kulub, kuid mingeid "kuivasid lööke" ei ole täheldanud ka 50 Watiga. (50 W hakkasid hambad kuumaks kiskuma).