keegiM

Keti tugevuse määrab "nõrgim lüli" - sama teema akudega.

Guugel aitab. Seal omajagu ideid ja näidiseid üle maailma. Vali endale sobiv, hangi detailid ja pisut näputööd. "Üllatuste" vältimiseks kohustuslikult soovitatav ka oomi seadusest, akude olemusest ja üldteoreetiline osa endale selgeks teha. Pürotehnilised katsetusd isiklikul vastutusel. https://www.google.ee/search?q=diy+mech+mod&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj3587ojbTLAhXCdCwKHcL4Bw4QsAQIGQ&biw=1367&bih=1055#tbm=isch&q=diy+mech+box+mod&imgrc=_ Aga tänapäeval tundub siiski igas mõttes valutum ja edulisem juba valmis mod hankida ja saab lihtsamalt (kui just eesmärgiks omaette ei ole hobikorras midagi ise kokku aretada).

http://www.ubervape.co.uk/council-of-vapor-mini-volt-40w-mod-3886-p.asp

Lastesõbralik aparaat - mahla ligi ei pääse, kuid huvitav nupuvajutusest värve muutev pulgake. ... tulevikus saab ehk ka mingi "piip" heliefekti e-sigarettide standartvarustusest leida, et poleks võimalik "hõlma alt" salaja veipida

...et siis usb-laadimise 5V on otse aku külge ühendatud, saad ehk isegi juhtme otsas ka 5 voldiga veipida ja mehhaanilist lülitit klõpsides lülib aku end "iseteadlikult" sisse-välja, vahetab led'i värve, suudab mingi mahvi ajalimiiti pidada ning kahtlane, et 1500 mah aku teab ka õigel ajal laadimist nõuda (sariveipijal see vaevalt, et pool päevagi kestab)? Ma ise ei ole küll SS316 koili meh. mod'i otsas proovinud, kuid kaldun arvama, et päris ilma kiibita see aku siiski ei ole. Muidugi ei väida ma ka seda, et sellesse seadeldisse mingi automaatne TC teema oleks peidetud. Mind pani imestama aga see, et seda seadeldist saab tõenäoliselt vaid kuivalt puhastada, sest klearo tundub olema akuga ühes tükis ja piltidel ei ole küll märgata, et näiteks toite või tuulutusava oleksid veekindlad

Teoreetiliselt võib aku kiip ju "hoida" kasutatava takistusele optimaalset pinget ja seega saad kasutada 0,5...1,5 oomiseid koile (stardipakendis küll esialgu vaid SS316 0,6 oomised)

Pakun, et akus mingi lihtne "elektroonika", mis hoiab just selle otsas kaasa müüdava klearo ja selles kasutatavate kolide jaoks sobilikku pinget. Tõenäoliselt üritatakse vististi elimineerida kõikvõimalik uue tarbija isetegevus. (ja varjatud, seadusi tegevatele valgekraedele selgitamise teema on selles, et kui liiga mõnusaks muutub, siis seade on sõltuvusttekitava toimega, mille vastu "võideldakse", aga kui pidevalt "normaalne", siis lihtsalt tüütab ära ja ei tekita sõltuvust)

Paar aastat veel ja siis võib juba MIchelini tärni omistada. Mis maitsega ülde tegemist oli ja kui seda nüüd võrrelda samale baasile lisatud pisut vähem laagerdunuga, kuidas siis maitse tundub?

Kas teema on ilma lõppkokkuvõtteta lõplikult lõpetatud või steebivad edasi?

Sama teema kohta on huvitav vaadata numbrit, mis igapäevaselt kasvab ja mille ka mina "e-sigarettidesse investeerisin" Mõnel foorumlasel on neid e-sigarettidesse investeerituid tuhandeid ikka päris omajagu ja aina jätkab investeerimist.

Vana kaardivägi, mis võitis tubaka 9. märts on 29 aastasest ikkest vabanemise aastapäev Rivist puuduvad selles raskes võitluses esimeste nädalatega langenud iclear16, T3S ja suhteliselt kiirelt langes ka Delta19 ning ära on antud 19mm spinner OLA 2200 VV/VW aku, mis muideks senimaani veel sihtotstarbeliselt backina toimib.

Täitsa nõus. Soojenemisel tekkivat klearosisest ülerõhku on igaühel endal lhtne kodus kiirelt tõestada, kui isegi ilma külmutamata, toasooja, pooltühja klearot fööniga soojendada või võtta klearo sauna leiliruumi. Ja samas saab ka seda katsetada, et pooltühi klearo lekib soojenemisel rohkem, kui ääreni täis klearo. Eelnevalt jahutatud klearo korral on leke veelgi enam märgatav. Täitmisava peab olema suletud ja vahet ei ole, kas õhuavad on suletud või avatud, sest soojusest tingitud paisumine toimub enivei ja iga klearo hakkab "lekkima" ka suletud õhuavadega, sest need ei ole ühelgi klearol absoluutselt hermeetilised. Suletud õhuavad küll vähendavad klearosisest õhu soojuspaisumist, sest koili alla jääv "tingimisi" suletud õhu paisumine kompenseerib mingil määral klearosisese õhu soojuspaisumist, kuid seda vaid "teatud piirini" ja varem või hiljem lekkimine siiski toimub. Kui mõnel klearol on leket vähendav "kausike", nagu siin eelnimetatud TFV4-l või eriti "rohkelt" vikitud koilid, siis võib leket vähem märgata, kuid soojendamise järgselt või lendamisjärgsel veipimisel peaksid need klearod igal juhul "lurisema", sest vikis on tavatingimustega võrreldes palju rohkem mahla, mis samuti tõestab, et paagis tekkinud "optimaalsest" rõhust suurem rõhk surus paagist mahla välja. Klearo jääb "lurisema" ka peale klearo temperatuuri alanemist, sest jahtumisel tekkiv alarõhk kompenseeritakse klearosse mahlast kergemini pääseva õhuga. Sama soojenemist ja jahutamist korrates (ja katse kestel mitte veipimist) hakkab mis iganes koilist ja vikkimise kvaliteedist sõltumata IGA KLEARO LEKKIMA. Lihtne on ka kodusel meetodil katsetada lennuki salongi alarõhust tekkivat "lekkimist". Aseta pooltühi klearo hermeetilisse tugevamast plastikust kotti, ja hoia seda tolmuimeja imemisotsa ümber. Katset on võimalik teostada ka lähedaloleva naisterahva käekotiga, kuid selle tulemusel võivad hiljem olla füüsilist või psühholoogilist laadi kurvemad tagajärjed ja soovitan proovida vaid tugevama füüsise ja karastunud närvisüsteemiga katsetajatele. Ole kindel, et klearol endal on takistatud tolmuimeja torusse sattuda, pannes imitoru otsa mingi õhku läbilaskva takistuse!!! Käivita tolmuimeja ja lase kogu kilekotis olnud õhk välja imeda. Lase tolmuimejal mõni hetk töötada ka peale kilekotist õhu väljumist. Vaatle ja tee järeldused Kuivata koti sisu ja klearo. Lõpeta kirumine, lepi olukorraga, rahune ja naudi veipimist edasi

Avatud mahlakanalite ja täiteava korral hakkabki kohe lekkima - "vedelam" mahl kiiremini, "paksem" viskoossusest tingitud viivisega, kuid antud teemas polnud see oluline, sest pidevalt avatud täiteavaga niikuinii keegi ühtki klearot endaga kaasas ei kanna ei lennukis ega külma kätte sattudes. Mingit kaussi Criusel ei ole ja kõik, mis siledale põhjale immitseb, see ka avatud õhuavast välja valgub. Kuid sellegi poolest on Crius minu jaoks täiesti nauditav klearo ja isiklikult selle kohta pretensioone ei oma (kui vaid ehk see, et liiga tihti ka ilma anormaalse lekketagi täita vaja). Käsitletud temperatuurimuutuse ja lennureiside lekketeema kehtib aga kõigi subkoiliga klearode kohta (sõltuvalt "decki" ehitusest mõnele rohkem mõnele pisut vähem, kuid siiski) ja Crius oli Subtank'i kõrval vaid juhuslik näide isiklikust klearovalikust.

Seda teemat alustades pidasin silmas just kahte juhtumit - temperatuuri muutusest ning lennuki salongi alarõhust tulenev lekkimine ja et nende kahe vastu ei aita ka super-hüper-perfektne vikkimine. Lekkimise muid põhjuseid leidub tõesti väga erinevaid. Näiteks klearo mehhaanilised vigastused, tihendite suremine, konkreetse mahla viskoossusele mittevastav vikkimine, mõnede kloonitud toodete ebakvaliteetne viimistlus ja odavad materjalid, tootja originaali standartile mittevastavad kopeeritud tehasekoilid ja mida kõike veel Ja kindlasti on selleks ka lahtine täitmisava Kuid kui juba katsetamiseks läks, siis soovitan seda viimast katset proovida ka suletud täitmisavaga. Ise olen seda ilma katsetamatagi kogenud korduvalt ja arvan teadvat, mida räägin. Suhteliselt pikaks see teemakäsitlus siin küll venis, ja tore, kui sellest ka kellelegi teisele kasu oli. Endale sai mul küll niigi selged asjad nüüd ka teaduslikult tõestatuna palju selgemaks, mis varem aina juhtusid - kirusin, kuivatasin ja ikka ei õppinud, sest reaalset tuumateaduslikku tausta polnud ma varem isegi üritanud teemale otsida.

Palun selgita Olen kodus, kuid ikka ei saa aru, kuidas seda katset reaalselt kasutada? Sellest sain küll aru, et lahtise täitmisavaga kipub Crius lekkima (või lausa voolama) hakkama ning see, et termopaisumine ei tekita avatud anumas lisarõhku oli juba varem selge, aga mida veel? See, et vick'i läbi külmudes klearo lahtise täitmisavaga lekkima hakkas ei tõesta seda, et suletud täitmisavaga ei toimu klearo soojenedes sisemise õhu termopaisumist, mis sõltuvalt õhu hulgast arvutatava koguse mahla klearost välja pressib. Samas lahtise täitmisava korral voolas välja valdav enamus klearos olevat mahla, kuid kinnise õhuava korral lekkimine peatub peale klearosisese "optimaalse" rõhu saavutamist Lahtise täitmisavaga klearo külmikusse panemisel ei teki ka jahtumisest tingitud vaakumi, mis lisaõhku klearosse imeb, mis soojenedes mahla lekkima pressib ja kuna keegi ei kasuta klearot lahtise täitmisavaga, siis on see katse ehk mingiks tõestuseks vaid sellele, et isegi ideaalne vikk muudab külmumisel oma omadusi . Katsetad ehk sama katset kinnise täitmisavaga ja kontrollid minu pakkumise tõesust ning edasi saab juba kontrollida, kas temperatuuridest tulenev eelnevalt siia kommentaaridesse lisatud tabelipõhine arvutus ka mahla-koguseliselt umbes-täpselt paika peab. Kinnise täitmisavaga klearot külmutades saad kontrollida ka oma viki perfektsust ja "lekkekindlust" ekstreemolukorras

Siinse teema eesmärgiks oli aru saada, miks igapäevaselt kasutatavad (st. komplektsed, korralikult vikitud ja suletud täiteavaga) klearod lendamisel ja külmast sooja toomisel taskus lekkima hakkavad.

>>> Miks seda peaks reaalselt veipimiseks kasutama? Mis selle katse eesmärgiks oli, kui klearot sellisena kasutada ei saa? >>> Mahla sees ei ole vett. On. on. Isegi viina ja bensiini sees on vett. Kui VG sees ei oleks ansoluutselt vett, siis sa seda ka ei veibiks 100% proof VG on sedavõrd hüdroskoopne, et juba pudeli korgi avanemisel hakkab see õhuniiskust siduma ning külmutamisel see ka muudab VG viskoossust ja nagu näha muutis su viki "läbilaskevõimet". Ka maitsestajad sisaldavad üsna tõenäoliselt mingil määral vett, mida oma mahla sisse segad Valmismahlades on kindlasti mingi veesisaldus olemas.

lahenduseks http://www.epiip.ee/et/eleaf-vvvw/841-istick-top-metal-silver-part.html .... 2 mikrokruvi lahti, 2 punkti tinutamine ja pin töötab nagu uus, sest ongi uus kui kiirelt vaja, siis laos tundub olema http://www.epiip.ee/et/eleaf-vvvw/979-istick-30w-top-metal-silver-part.html ja mod näeb välja nagu iStick30W ja 510 pin ON vedruga

Pakun samas suunas, et külmutamisel jäätus mahla sees olev vesi jääkristallideks, lõhkus või väänas pisut viki mikrokiudusid, muutis mahla pindpinevust ja voolabki Ootan ka katsetaja kommentaari, kuidas avatud täitmisavaga klearot reaalselt veipimiseks kasutada

Bravo!!! Sellise katse korral pole fotode kvaliteet määrava tähtsusega, kui katsetused andsid oodatud tulemuse EMTA laborikatsetus on heaks faktiliseks tõestuseks sellele, et Criust ei tasu lahtise täitevaga endale taskusse pista, sest jookseb tühjaks nagu mahlakask ning avatud täiteavaga Criusele soojuspaisumise faktor ei mängi rolli, sest jookseb tühjaks ka ilma soojupaisumiseta. Olen üsna veendunud, et ka lennureisile ei ole mõtet avatud täiteavaga Criust kaasa võtta, sest see jookseb tühjaks juba enne lennujaama jõudmist. Kas oled katsetanud ka pilgeni täidetud Criuse lekkekindlust lahtise täiteavaga üleöö lauale seisma jättes ilma külmikusse panemata? Kuidas muidu lahtise täiteavaga Criuse veipimine tulemust annab? Maitse? Auru kogus? Mis oome ja watte tavaliselt kasutad ja kas veipimise efektiivsusel on vahe, kui võrrelda lahtise täiteavaga veipimit suletud täiteavaga veipimisega? Muidu päris hea idee, kuid kardan, et ise jään vikkimisega hätta ja tundub, et igapäevaselt jätkan kinnise täiteavaga klearo kasutamist.

... või tarbitakse enne katsetuse lõpptulemuse nägemist ära Hea üritus, kuid antud hetkel mitte teemakohane näide, sest sügavkülma asetatud õllepudel puruneb jäätumise tagajärel. Hea laboritöö. Soojuspaisumine oleks selgemini nähtav, kui pudel oleks olnud ainult 1/3 veega täidetud (õhku rohkem), sest juba esitatud tabelitest ja välja öeldud väidetest järeldub, et suurem kogus õhku tekitab suurema lekke ning jahedas kipuvadki lekkima just poolttühjad klearod Samas ei oska ette kujutada, kuidas oleks katse tulemus, kui pudeliava oleks välisõhuga ühendatud läbi torus oleva vedelikust immutatud vatitüki, mis tekitaks mingi vikitaolise efekti, sest siis oleks teguriks võetud ka pudelis olev pindpinevusest tingitud alarõhk Samas saab ka tilguti nivoo sättida allapoole vedelikunivoo taset nagu see subkoil klearos on Koolist mäletan, et hõrendatud õhk jahtub kiiremini ning madalamale temperatuurile ning surve all õhk aeglasemalt.

Vägagi loogiline Autosse jäänud tühi suletud taara on miinus 10 kraadiga aga üsnagi kortsus juba Iseenesest see "lekkimine", millest siin räägime ei ole mingi pidev laus-voolamine või tilkade pritsimine, vaid mahla imepisike imbumine, mis aja möödudes hakkab moodustama tilkasid ja loikusid

Kui õhu ruumala temperatuurist tingitud muutus sedavõrd vähene oleks, siis ei läheks ka tühi plastikpudel silmnähtavalt kortsu, kui jahedasse panna Isegi su tabelist näen, et toatemperatuurist allapoole 20 kraadine temperatuuri "volume correction factor" on 7%, mis 1 ml õhu puhul teeb ligi 0,1 ml, mis võrdub 2-3 tilga lekkiva mahlaga??? Kui 1 ml õhu temperatuurist tingitud paisumise muutus klearos veel kompenseeritakse viki-ga, siis 3-4 ml õhu puhul see paisumine enam kindlasti viki sisse ära ei mahu Mida madalamaks kraadid lähevad, seda suuremaks muutub ka ruumala muutus. Miinus 20 kraadisest õuest tuppa astudes on õhu ruumala muutus juba ligi 15% Samas kinnitan omast kogemusest, et klearo hakkab laual seistes siseseisvalt lekkima ka temperatuuri kõikumisest +25 ja + 35 kraadi vahel, kus tabeli andmete järgi on muutus vaid 2...3% Kui nüüd keegi mainib jälle vikkimist, siis ehk selgitatab ka argumenteeritult, miks sama vikiga sama klearo ei leki kordagi stabiilse temperatuuriga konditsioneeritud ruumis nädala jooksul?

Kindlasti kahaneb jahedas ka vedeliku maht ja see arvutus peaks olema pisut komplitseritum, kuid siiski võimalik Ning klearosisene lekkimist takistav ja mahla pindpinevusest tekkiv alarõhk annab sellele veel oma nüansid Võidusõiduautot kunagi juhiste abil turbotades coolerit peale monteerides pidin silindri sisesurvet tunduvalt vähendama ja see annab juba mingi aimuse, et jahutades õhu ruumala muutub üsna oluliselt ning kuna tegemist oli elektroonikavaba turbokarburaatori aretusega, siis oli vaja masin täiesti erinevalt seadistada, tulenevalt võistluspäeva õhutemperatuurist ning talvises seades mootor uputas end suvel koheselt

Kuna minu teaduslik kraad ei võimalda lihtinimesele arusaadavalt seda välja nuputada, siis kas suudad Celsiuse kraadides temperatuurimuutusest tingitud lekke ka tilkadesse panna?