Ahti Mänd

Lõbus neid lugeda, aga unustage siiski nii apteegid kui ka "liikuv apteek" ära. Terves maailmas pole siiani veel ühelegi ravimile aktsiisi otsa keevitatud ega keevitata ka tulevikus - samas kavandatakse kogu maailmas e-vedelikele aktsiisi kehtestamist (kaasa arvatud Eestis, kus seda isegi tahetakse teha esimese riigina maailmas), kuigi praktiliste otsusteni pole veel jõutud, sest e-vedelik pole ei tubakas ega ravim. Seega võib olla 100% kindel, et e-vedelik läheb Eestis ravimite nimekirjast välja ja seda juba järgmisel aastal, anno 2015. See otsus lihtsalt surutakse läbi. MIks siiani maailmas kuskil aktsiisi pole veel kehtestatud. Just selle pärast, et e-vedelik pole ei tubakas ega ravim. Aktsiisi enda olemus on aga ühe või teise asja n.ö. negatiivsete tulemite paralüseerimine - alkoholi- ja tubakaaktsiis tervise heaks, kütuseaktsiis teederemondiks etc. Seega vaidlused käivad üle maailma. On vaieldamatult tõestatud, et e-sigaret on võrreldes tubakaga positiivne nähtus, aitab vabaneda suitsetamisest ning seetõttu nagu ei saa aktsiisi kehtestada nagu tubakale. Seega: Arengusuund 1. E-vedelik tunnistatakse ikkagi tubakaks ning kehtestatakse aktsiis, mitte eriti kõrge, sest siis jääks turuseaduste tõttu aktsiisiraha kehtestajal endal saamata. Arengusuund 2. E-vedelik klassifitseeritakse maitseaineks või milleks iganes ning seda võib osta vabalt kust tahes. Ma millegipärast usun, et terve mõistus jääb lõpuks peale ning kunagi käivitub arengusuund 2, tõenäoliselt küll pärast arengusuuna 1 kehtestamist ning selle läbikukkumist. Tänased otsustajad lihtsalt veel usuvad sinisilmselt, et e-vedelikele aktsiisi kehtestamine aitab saamata jäänud aktsiisiraha tagasi saada ning auke lappida. Ei aita.

Ma siin juurdlesin pool tundi ning tundub, et e-vedelik on vahest klassifitseeritav maitseainena. Kas on teisi ettepanekuid?

old, sorry, aga e-vedelik pole ei tubakas ega ka ravim. Kui analoogi otsida, siis on ta võrreldav... näiteks liköörikommidega, mis pole ei alkohol ega ravim, etc.

See on vist esimene artikkel Eesti meedias, kus e-sigaretti mutta ei tambita ja nähakse selle positiivset mõju tavasuitsetamisest loobumisel. Eks aeg ka juba. Nüüd on siis aeg õigeid järeldusi teha. Kuna tubakaaktsiist laekuv raha üle maailma langeb samas tempos nagu rubla Venemaal, kavandatakse juba mõnda aega e-vedelikele kehtestada aktsiisi. Põhimõtteliselt oleks see aga vale otsus, sest selle kehtestamine läheks vastuollu viimase veerandsajandi üliaktiivse tubakavastase võitlusega maailmas inimeste tervise nimel. E-sigaret on ju loodud abivahendiks suitsertamisest loobumiseks. Ja kui inimene panustab tervisele, oleks ülekohtune teda veel aktsiisiga karistada. http://tarbija24.postimees.ee/3030141/teismelised-lahevad-ule-e-sigarettidele

old, Tõtt öelda ei usu ma isegi näidispoomise võimalust ning selle põhjuse tõi välja kivi3: "Sisuliselt ollakse juba aru saanud, et tegemist ei ole ravimiga ja on ainult aja küsimus, millal seda peab tunnistama ka Ravimiamet. Sellises situatsioonis on kriminaalasja menetlemine täiesti perspektiivitu." Seega ainus, mida reaalselt veel mõnda aega tehakse ja on juba viimasel ajal tehtudki: jõuetus vihas tubakaaktsiisi vähenemise tõttu kaigaste loopimine kodaraisse nikotiiniga e-vedelike sissetoomisel - kuid seegi tegevus on perspektiivitu, sest sõltumata sellest jätkab tubaaktsiisi laekumine samasugust kukkumistrendi nagu rubla Venemaal... küllap saadakse õige pea aru, et too kaigaste loopimine on võitlus tuuleveskitega, mis omakorda kiirendab ametlikku reguleerimisprotsessi.

Pole pisimatki põhjust leili minna, nii et tõesti ilma paanikata. Kuna e-sigaretiga seonduv on kõikjal üle maailma geomeetrilises tõusvas joones, siis ei keelata mitte midagi ära. Turg jääb turuks ning toimima jääb ta nii või teisiti. Ning megaaktsiisi pole võimalik kahel põhjusel kehtestada. Ühelt poolt seetõttu, et see kisuks vastikult alasti tubakavastase võitluse inimese tervise nimel - on ju e-sigaret leiutatud abivahendiks suitsetamisest loobumiseks. Ning teine põhjus seisneb lihtsas tõsiasjas, et aktsiisid on puhtal kujul siseriiklikud küsimused - seega ei saa keegi ka megaaktsiisi kehtestada, ostetakse edasi lihtsalt naaberriikidest. Ülemaailmse ühtse aktsiisi kehtestamine on igal juhul välistatud. Hetkel toimub mõnda aega vaid valuline reguleerimisprotsess, aja jooksul loksub kõik paika. Ja kui mõni uks ajutiselt suure agaruse tõttu keeratakse kinni, siis alati leidub neid, kes oskavad akna avada. Nikotiiniga e-vedelikud ei kao mitte kuskile ega hakka ka kunagi hingehinda maksma, kuigi mingil määral hind võib tõusta, olulisel määral aga kohe kindlasti mitte.

e-kodanik, tänud lingi eest, lugesin läbi ning sain teada, et kogu inimkond kannatab mitte ainult teoreetiliselt vaid ka faktiliselt hapnikupuuduse all, kuigi ise ta sellest aru ei saa, sest protsess oma olemuselt on inimestele märkamatu. Silmaring on mul nüüd tõepoolest avardunud, kuid puhtpraktiliselt pole selle teadmisega mitte midagi peale hakata. Õhtuti muutun ikka enne magamaheitmist uniseks - nii on kogu mu teadlik elu olnud, vastasel korral ma ei magakski. Mingeid vaevusi pole see mulle tekitanud ning vaevalt et teistelegi.

Unisus ja haigutamine on hapnikupuuduse esmased tunnused????????????????????? Ma vähe kahtlen selles väites, sest sellisel juhul peaksid ju eranditult kõik inimesed enne magamaminemist kannatama hapnikupuuduse all...

Ei ole mõtet vaielda. Minule näiteks sobib just Inawera VG, Jaanile on see vastunäidustatud. Põhiliselt teen puhast VG-d, ühes segus siiski kasutan ka 20% PGd, tõmban pidevalt paksu auru kopsudesse, lämbumis- ega peavalu tunnet pole kunagi olnud nagu see e-kodanikule rohkem muret valmistab. Nii nagu on inimesi, kes ei kannata PG-d, on inimesi, kes ei kannata VG-d. Eks igaühele on oma ja igaüks katsetab ise katseeksituse meetodil endale sobivaimad variandid välja. Küll olen aga tähele pannud, et kuigi segan endale sobiva baasi valmis, siis ühe maitsevedeliku lisamisega tilkadena võib valmissegu muutuda väga heaks, teise maitsevedeliku tilkade lisamisega aga võib valmissegu muutuda vastuvõtmatuks (sama firma erinevad maitsevedelikud)

Unustasin lisada, et alusta katsetustega puhta VG vedelikega, need on väga pehmed, Liqua on põhiliselt PG ja VG fifty-fifty, PG annab tugevama kurgulaksu ja on osadele inimestele vastunäidustatud.

torms, mul oli ka algselt sama probleem. Kuigi tossasin Camelit 2 pakki päevas, ajasid esimesed proovimahvid 0-vedelikku mind köhima, mis pani veel mu tuttava kõvasti imestama, kes oma e-sigaretti mulle katsetamiseks andis. Ega see mind toona, pea 2 aastat tagasi, ei heidutanud, ostsin kogu vajamineva varustuse ja läksin e-sigati peale üle, alustasin veel kõige kangemast 36 mg vedelikust. Esimesed paar päeva ajasid esimesed mahvid köhima, siis kadus see nähtus lõplikult. Eeldatavalt on probleem individuaalne, kellel on algselt köha vähem, kellel rohkem või kellel üldse ei ole. Aga endale sobivaima vedeliku avastamisrõõmud on sul igal juhul ees, see on väga individuaalne. Tere tulemast veipijate seltskonda.

Alljärgnev ei puuduta küll e-sigareti teemat, kuid kuna täna rahandusministeeriumis toiminud avatud uste seminaril Tallinna abiturientidele saamaks uusi ideid uute maksude kehtestamiseks, siis pakkus meie kuldne noorus välja teiste asjade kõrval ka kõndimismaksu - too tõsimeeli välja pakutud idee väärib südamest nutmist meite järelkasvu pärast... http://majandus24.postimees.ee/3004933/noorte-arvates-voiks-maksustada-kondimist-ja-ulekaalulisust#comments

„Mr.Nobody“ usutavasti klassifitseerub kunagi filmiklassikaks, kuid see on minu subjektiivne arvamus, kuid „Grand Budapest Hotel“-is pole küll midagi ühist Quentin Tarantino loominguga. Tarantinole on omane fantaasiarikas verest nõretav võimendatud teatraalsus ning tema seniseks põhiprobleemiks on olnud tõsiasi, et ta pole suutnud oma filme enamasti lõpuni välja kanda kui „Pulp Fiction“, „Jackie Brown“ ja „Reservoir Dogs“ välja arvata, parimaks näiteks tema „Django Unchained“ – kui ta suutnuks filmi hoida samas võtmes, mis ta oli esimeses kolmandikus, siis... aga ma parem hoidun ülivõrretest. „Grand Budapest Hotel“ on kahtemata väga hea film – nagu teisedki Wes Andersoni filmid, kelle fantaasia on Tarantinost võrratult peenekoelisem ja maitsekam ning mis peaasi: ta on suutnud oma filmid algusest lõpuni samas võtmes välja kanda („The Royal Tenenbaums“, „Moonrise Kingdom“...) Kuid eks seegi kõik ole minu subjektiivne arvamus. Kui juba siin fantaasiate presenteerimiseks läks, siis on päris tõsise arengu oma loomingus läbinud Seth MacFarlane, kelle viimast filmi „A Million Ways to Die in the West“ (paroodia) peavad vägagi paljud klassikaliseks Hollywoodi sopafilmiks, kuid oma olemuselt on ta siiski suhteliselt stiilne absurdikomöödia, uidates musta huumori valdkonnani ning balanseerib just hea ja halva maitse piirimail kordagi vääratamata – aga eks osa tema huumorist ongi sedavõrd jõhker, mille peale mõni akuraat kodanik huumorist aru saamata just nina kirtsutab ja ütleb: „Fui“.

Aga nii see on alati olnud ja ma pole vaevunud kunagi tehnilist põhjendust otsima, miks uue coili sissepanemisel esimesed mahvid sitad on. Ise tossan 15 watiga ja kui panen uue coili sisse, siis esimesed 0,5 milliliitrit küpsetan lihtsalt õhku, mida võtan vedeliku loomuliku kaona. Esimeste nupuvajutuste puhul läheb coil isegi tulipunaseks, nagu süttiks põlema. Selle toimingu järel (pärast 0,5 ml vedeliku õhkuküpsetamist) on coil vedelikust korralikult läbi imbunud ning edasi on lihtsalt kõik suurepärane...

napoleon, mis mõttes liiga ahvatlevaks... kes tahab proovida, see proovib suitsu, narkotsi, e-sigaretti või kumminaist - ega kellelegi kätt ette ei pane ja igaüks ikka oma soovi kohaselt. WHO tahab keelata reklaami... aga ega narkotsi ju ka ei reklaamita, ometi nende tarbijate arv kasvab igal aastal lausa geomeetrilises progressioonis ning maailma ajalooline praktika on näidanud, et igasugune keelamine annab soovitule reeglina vastupidise tulemuse, sest keelatud vili on teatavasti magus. WHO raport on kinnimakstud ja kunstlik, tagamaad samuti teada, riikidel saamatajäänud tubakaaktsiis...

"Maailma Terviseorganisatsioon tegi lisaks ka ettepaneku keelata ettevõtetel reklaamida elektroonilisi sigarette teaduslikult tõestamata väitega, et nad aitavad suitsetamisest loobuda, vahendas Reuters." Ega mingit teaduslikku tõestust polegi vaja, see oleks asjatu aja- ja raharaiskamine, sest too kasulikus on juba praktiliselt tõestatud, kuna kümned miljonid inimesed on e-sigareti abil maailmas tänaseks suitsetamise maha jätnud samas kui neid inimesi muud vahendid (plaastrid ja nätsud) pole selleks aidanud... aga eks WHO ametnikkond peab ka ju palga saamiseks suud pruukima...

hazar, minu meelest on küll 600 ruutu minimaalne (enda oma on 1000), aga taevased väed on sulle appi tulnud. Peaaegu minu naabruses (paarsada meetrit eemal) on siin Nõmmel Valdeku ja Rohelise tänava ristmikul poollagunenud eramaja koos100 ruuduse krundiga juba aastast 2006 tänaseni müügil ega leia ostjat. Seda muidugi kahel põhjusel - esiteks keegi nii pisikest krunti ei taha ja teiseks taheti selle eest krooniajastul saada 1 miljon EEK - vastav plakat oli mitu aastat maja küljes. Nüüd euroajastul hinda ei tea, ilmselt on omanik jäänud ootama tulevikku ja ilmselt Sind. Nõmmel on muide maa turuhind meeletu - minu krundi turuhind on praegu pool miljonit eurot. Seda seetõttu, et Nõmmel ületab nõudlus pakkumise ma ei tea kui mitmekümnekordselt.

No aga alles paar päeva tagasi nad ju avalikult tunnistasid, et ladu on vananenud kaupa nii täis, et kasum on nullis dividende endile maksta ei suuda... http://e-suits.eu/topic/2934-äp-e-sigarettide-äri-tahmane-pool/ Mitte sellepärast, et järelmaksuga Skysmokest midagi osta tahaksin, vaid lihtsalt puhtakadeemiliselt tundsin järelmaksu konkreetsete tingimuste tingimuste vastu huvi - lepingutasu on 15 eurot + intress 11,9%, makseperiood 2 aastat. Omamoodi on see must huumor, sest ega tegemist pole isegi mitte väikelaenuga pangast ega ka mitte mõne suurema koduolmemasina ostuga. Ehk siis puust ja punaselt: kui siiani kasseeris Skysmoke oma vananenud kaubalt ca 1000% tulu, siis nüüd üritab ta saada ca 2000% tulu... ainuüksi intresside eest võiks mujalt mitu korralikku modi osta!!!

Comp, see ei ole siiski päris nii, sest... "Aktsiisiga maksustamise põhimõtted on ühesugused kõikidele elektrienergia tootjatele ja aktsiisiga maksustamist ei mõjuta see, kas elektrienergia on toodetud taastuvatest energiaallikatest (nt päikese, tuule või veeenergia) ning kas elektrienergiat toodetakse vaid oma tarbeks või ka müügiks." http://www.emta.ee/index.php?id=35014 Ehk siis puust ja punaselt: kui tahetakse, lajatakse aktsiis otsa mistahes asjale. Ma olen aeg-ajalt kommentaariumides ajaviiteks õrritanud suitsetamisvastaseid fanaatikuid, kes ei tunne piiri suitsetajate mõnitamisel stiilis, et ärge muretsege, tubakatööstus lakkab olemast ca 25 aasta pärast ja siis hakkavad (juba varem) kõik mittesuitsetajad maksma aktsiisi n asja pealt, mis kehtestatakse kaduva tubaaktsiisi asemele - riigikassasid ei jäeta tühjaks. Tripp, Tegelikult 6 aastat tagasi Eesti põllumehed pididki ju lehmade peeretamismaksu tasuma... ilma igasuguse naljata... http://arileht.delfi.ee/news/uudised/pollumehed-pidid-lehmade-kohutuulte-eest-maksu-maksma.d?id=51128796

Spezz, Saan aru. Helista 55 99 1082, nimeks Gerd, olen temaga 4 aastat koos tööd teinud, hea ja korralik ehitusmees, tema vend samuti, töötavad praegugi koos. Ta on muide ka e-sigareti veipija, foorumis siin suurt minu teada ei käi. Ütle, mina andsin Sulle tema tema telefoninumbri. Tal on muidugi pidevalt töö ees, aga ehk võtab koos vennaga mõnel nädalavahetusel ette, sest see ei ole tõepoolest suur töö ja raudukse ettepanemine nõuab kahte meest...

Spezz, See nii lihtne töö, et sellega peaks eranditult iga mees hakkama saama, kes haamrit peos hoida oskab ja suuruksed need boksid siis ikka on... Jäid kahjuks hiljaks, alates 16.juunist sain töö uues firmas ning 1.septembriks tuleb mul kaks kahekordset maja üles laduda (suur kolme auguga columbia plokk, millest seni on terves Eestis ainult 4 maja siiani ehitatud), nii et olen praegu ka nädalalõppudel tööl ja ajan tükitööga pikka eurot taga - nii huumoriga öeldes... tegelik põhjus on muidugi tähtajad, mille ületamisel tulevad rängad trahvid... Aga pane kuulutus üles CV Online kuulutuste tahvli rubriiki "Pakun tööd", telefon saab sul sissetulevatest kõnedest punane olema... http://www.cv.ee

56, esimesed sigaretid sai tõmmatud 8-aastaselt, alates 10-ndast eluaastast stabiilselt 1-2 suitsu päevas, mille arv iga aastaga tasapisi suurenes, 12-13 aastaselt pool pakki päevas, alates 14-eluaastast pakk päevas, keskkooli lõpust alates poolteist pakki päevas, vahepeal 20-ndates eluaastates ka paar aastat havanna sigareid, pidevat suitsumehe staaži seega jämedalt 45 aastat. Elu jooksul paar tagajärjetud katset tehtud, et tossamine maha jätta - ei õnnestunud, sest mahajätmise katsed lõppesid tõsiste hingamishäiretega. Nüüd veidi üle aasta e-sigareti peal ning mahajätmine õnnestus päevapealt ning valutult.

walc, Ühes asjas jään siiski erimeelsusele – ma ei arva, et nn. buumiaegne palgatõus 2004-2007 endas õhku sisaldas. Mäletan seda perioodi väga hästi, tean ja saan aru, et toimuv paljudel sita keema ajas, kui mõnes valdkonnas palgad reeglipäraselt 3-4 korda aastas tõusma hakkasid, enamikus aga vaevaliselt või üldse mitte, eelkõige aga ehituses, kus surve palganumbrile kõige suurem oli. Kui üldse kuskil õhku oli, siis mägede paneelmajade korterite hindades. Sisuliselt oli tegemist siiski normaalse arenguga palgapoliitikas läänele järelejõudmises ja tuleb vaid kahetseda, et see normaalne areng toore jõuga kinni keerati enne kui ta kogu ühiskonnale jõudis laieneda. Ei maksa eksitada lasta end müütidest a la läänel oli sinnamaani jõudmiseks sada aastat aega, Eesti ei saagi 20 aastaga sellel pulgal olla. See pole mingi raketiteadus, kõige alus on energia hinnad ja kui võrrelda Eestit Lääne-Euroopa riikidega, on erinevused minimaalsed, tegelikkuses ei takista miski peale ahnuse rakendamast ka Eestis tegelikele töötegijatele inimväärseid palku. Lihtsalt Lääne-Euroopal on Ida-Euroopat vaja odava jõujõu maadena. P.S. Märkisid, et „idee on teha korteris natukene remonti, aga mis mahus ja kas jõuab veel see aasta kordineerida seda - ei julge lubada. Aga kui läheb tegemiseks, siis Ahti käest küsiks küll hinda“ Üks mu eripärasid on see, et ma ei tee eales mingeid hinnapakkumisi ja erinen selles mõttes tükitöötegijaist, hoidun isegi suurusjärgu prognoosimisest. Mõnikord on see muidugi võimalik, tihtipeale aga täiesti välistatud. Olen paarkümmend aastat näinud hinnapakkumiste reaalseid tulemusi. Reeglina annab töö tellija kõige odavamale pakkujale ning reaalseks tulemuseks potjomkini küla – pealtnäha ilus ja kena, kuid rohkete VARJATUD defektidega töö. Varjatud defektidega töö tulemusest pole võimalik tavaliselt lahti saada isegi siis, kui töö saab suurema numbriga hinnapakkumise teinud firma või isik – rolli hakkab mängima võimalus saada tööst suuremat kasumit. Minu eluaegne moto on olnud järgmine: „Iga korralik töö võtab aega just nii palju kui ta võtab ja maksab just nii palju kui ta maksab, ei tundigi vähem või rohkem ega sentigi vähem või rohkem“. Inimestele see moto reeglina ei meeldi, neile meeldib reeglina vähema raha eest võimalikult suuremat tulemust näha ning järgnevad etteheited a la „miks nii aeglaselt kõik läheb...“ On muidugi tõsiasi, et seda pole alati järgida saanud, firmades on käsk vanem kui meie ja kui ei tee sina, oled kohe tänaval ja teeb keegi teine. Töökoodeks reaalses elus on siin lihtne: §1. Ülemusel on alati õigus, §2. Kui ülemusel ei ole õigus, vaata §1.

Ei tasu uudisenuppu eriti traagiliselt võtta, sest mida vähem on kohti, kus ego-pulkasid jms saasta müüakse, seda parem. Sest tänu taolise saasta proovimisel esmakordselt e-sigaretiga kokku puutudes paljud ju pettuvadki e-sigareti maailmas üldse, teadmata, mida see tegelikult kujutab ja uuele katsele tavaliselt ei lähe. Nii paradoksaalne kui see ka pole, nende müügilt postkontoritest ärakoristamisega astuti e-sigareti vastase võitlejate poolt ise ämbrisse ja võimalikuks sai see seetõttu, et nood e-sigareti vastased võitlejad ise ei tea e-sigareti maailmast essugi... Sisuliselt on see siis musta huumorina positiivne uudis...

walc, 1.Ehitusmulli perioodil olid kõrgemad palgad küll, kuid see periood ei olnud kuigi pikk, igal juhul mitte 5-7 aastat. Algas ta tasapisi anno 2004, mil sai võimalikuks suurema tööjõu väljavoolu algus, mis sundis ka siinseid tööandjaid tasapisi palku tõstma, ikka pisitasa, pisitasa. Näiteks 2004 oli ühe ploki ladumishinne 7 krooni, aastaks 2006 tõusis see 11 kroonini, 2007 aasta algul 15 kroonini ja suvel 20 kroonini. 2007.aasta oli ses mõttes kuldaeg, sest palgad jõudsid osaliselt siis lääne tasemele – kuid see kestis vaid pool aastat. Teiselt poolt oli see ka suurim firmade kunstlikult lõhkiajamise periood, kus lõppkaotajaiks jäid alati töö tegelikud teostajad, kes jäi palgarahadest ilma – kolme aasta jooksul (2005 – 2007) jäi seetõttu minulgi saamata ligi pool miljonit krooni. Nii et mis kasu sest oli, et lühikese perioodi vältel teenisin 40 000 – 50 000 krooni kuus. Tegelikult küll poole vähem, sest toona tegin tavaliselt 14-15 tunniseid tööpäevi, laupäevad ka, kuus tavaliselt kokku 320 – 330 töötundi. Mull lõhkes 2007 detsembris, 2008 jaanuaris kukkusid tööhinded 50-70%. 2.Igapäevaselt ei kulu 8x3 euri, said veidi valesti aru, transporti ma üldse pole kunagi arvestanud, kuigi peaks. Ei, tegemist on põhiliselt tööriistadega. Kümmekond vajalikku elektritööriista on siinjuures veel kõige väiksem mure, kui neid korralikult hoida, siis ei pea neid kuigi tihti asendama, väike relakas, mis mul anno 1997 peaaegu terve kuupalga maksma läks, töötab korralikult koguni tänaseni – 18 aastat. Põhiline kuluallikas on kõikvõimalik pudi-padi, mul on vajalike tööriistu kokku ca 10 000 euro eest, lisaks ainuüksi tööriiete ja –jalatsite peale kulub aastas üle 300 euro... 3.Ehitajad on loomulikult Eestis alamakstud, ükskõik, kas siis musta või ametliku standardi järgi. 4.Ehitusmull tegelikult ei solkinud seda turgu. See on üks levinud müütidest. Sant on ta olnud 90-ndate algusest peale tänase päevani – põhiliselt seetõttu, et põhiilma teevad ühelt poolt poliitikutega seotud ning seetõttu nende poolt kaitstud ja soositud aferistid ja teiselt poolt kaunis paljude tööandjate „leidlik ahnus“. Oled kindlasti kuulnud usinalt levitatavat „käibetõde“: „Õpi korralikult amet selgeks, tööta ausalt ja usinalt ning sul on alati töö olemas“. Eestis see ei ole paraku nii. Olen ise läbi elanud mitu korda järgneva stsenaariumi – tööandja on mind lahti lasknud, sest olen kaine ja teen liigalt korralikult tööd ning ta jätkab töö tegemist joodikutega. Absurd, eks? Aga ei ole absurd mõne tööandja vaatevinklist. Vaata, ka joodikud oskavad lõppude lõpuks tööd teha, kasvõi ümbertegemise hinnaga, aga kuna nad tööfrondil alatasa viinavõtmisega vahele jäävad, siis firmadesiseselt on kehtestatud trahvid. Ja on veel hea, kui joodikust töötaja suudab leivaraha välja teenida – lõviosa nende palgast jõuab de facto trahvirahade näol tööandja taskusse. Eestis ametlikult võlavanglaid ei ole. Tegelikkuses nad aga siiski eksisteerivad ning kontrollib seda kuritegelik all-maailm. Mitteametliku võlavangla asukaid kasutatakse suurehitusetel, palka neile ei maksta, saavad ainult süüa, olen nendega kokku puutunud. Nad on vagurad, sest omal ajal asja käimalükkamisel tapeti tõrkujad teistele hoiatuseks halastamatult maha. Tõestada ei saa, aga oletada võib, et asja kaitse ulatub Toompeani välja. Loomulikult ei lükata iga sms-laenu mittetagasimaksjat taolisse hakklihamasinasse, selle asukad on reeglina võlgu jäänud kriminaalne element. 5.Jah, ega keskmine eesti inimene ehitustöölist eraviisiliselt palgata ei suuda, see jääb suhteliselt väheste pärusmaaks. Keskmine eesti inimene püüab teha kõik ise, mis vähegi saab ja palkab oskustöölise põhiliselt mõnd lühiajalist akordtööd tegema.