old 919 Postitatud Oktoober 30, 2015 Njah vaadates neid lehti siis uue sõna käibele toomine ma ei tea kas on kõige parem mõte... need on alati parajad väärastused.Coil paistab poodides ja foorumis kõige rohkme kasutusel olevat. Mina arvan, et kirjapilti pole mõtet muuta ja selle nö. käibesse surumine on suht keeruline.Targutame ka veekeejate kohta .... suure spiraali sees on tegelikult väike spiraal ... mis näeb välja nagu keskmisest märksa pikem COIL . Share this post Link to post Share on other sites
jeesus188 438 Postitatud Oktoober 30, 2015 mulle see see K tähega coil ei meeldi, olgu siis ikka Coil Share this post Link to post Share on other sites
e-kodanik 295 Postitatud Oktoober 30, 2015 Kirjapilti siis hea seletada - coil nagu coitus 1 old reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
kivi3 225 Postitatud Oktoober 30, 2015 Keelereeglite kohaselt peaks coil vist kursiivis kirjutama - tsitaatsõna. http://materjalid.tmk.edu.ee/kristina_kask/Voorsonad/vrsnade_tunnused.html Share this post Link to post Share on other sites
jeesus188 438 Postitatud Oktoober 30, 2015 unistagu edasi kas see oli seadusevastane? Share this post Link to post Share on other sites
YRO 55 Postitatud Oktoober 30, 2015 Eesti keel on piisavalt rikas, et mitte kasutada otselaene nagu koil või vindõus. Auruti v aurutaja tundub esialgu võõras, aga tegelikult sõna tähendusväli on täpne, aga kohanemata seltskonnas. Küttekeha on ka enam-vähem. Võiks mingilgi määral hoida seda, mis meil juba on on. Mina isiklikult ei salli väljendeid laadis: "Installisin mälu esimesse bänki ja sain perfoormansit ainult kvarteri jagu juurde"Võiks ju olla vabalt, et "keerasin paagi maha, panin uue traadi, tõmbasin tahi läbi ja tajusin, et aurustaja toimib hästi". Share this post Link to post Share on other sites
kivi3 225 Postitatud Oktoober 30, 2015 Aurutiga aurutatakse ehk siis töödeldakse midagi auru abil, aurustiga aurustatakse ehk siis muudetakse midagi auruks. YRO toodud viimane lause kõlab hästi ja on veiparile arusaadav, aga ei anna vastust küsimusele, mis oleks coili eestikeelne vaste. Share this post Link to post Share on other sites
Jaan 74 Postitatud Oktoober 30, 2015 YRO tõestas just vastupidist. Share this post Link to post Share on other sites
old 919 Postitatud Oktoober 30, 2015 Eesti keel on piisavalt rikas, et mitte kasutada otselaene nagu koil või vindõus. Auruti v aurutaja tundub esialgu võõras, aga tegelikult sõna tähendusväli on täpne, aga kohanemata seltskonnas. Küttekeha on ka enam-vähem. Võiks mingilgi määral hoida seda, mis meil juba on on. Mina isiklikult ei salli väljendeid laadis: "Installisin mälu esimesse bänki ja sain perfoormansit ainult kvarteri jagu juurde" Võiks ju olla vabalt, et "keerasin paagi maha, panin uue traadi, tõmbasin tahi läbi ja tajusin, et aurustaja toimib hästi". Njah ma olen nõus, et see on õige AGA midagi pole teha suur ENG tapab Eesti keelt ja me ei ole kindel kas selle vastu võitlmine on seda väärtk kuna osad asjad on väärastunud. F**** ma ei suuda est keelsest winist mitte ühtegi asja üles leida Share this post Link to post Share on other sites
kivi3 225 Postitatud Oktoober 30, 2015 Aurustajat (aurustit) kasutatakse praegu pigem üldnimetusena, mis hõlmab erinevaid seadmeid (clearo, RBA, RTA). Share this post Link to post Share on other sites
YRO 55 Postitatud Oktoober 30, 2015 'Auruti' tähendusväli on tõesti vale. Ma pigem mõtlesin 'aurusti', aga noh piinlik kirjaviga... Share this post Link to post Share on other sites
kasper 35 Postitatud Oktoober 30, 2015 Coil on piisavalt kasutusel ka eestikeelses kontekstis, võiks ikka jääda selle juurde. Kui eestikeelsetest op süsteemidest rääkida siis ilmselt peab inimene olema sellega üles kasvanud /õppinud. Kui satud mõne eestikeelse win või office peale siis võib ennast ikka haigeks mõelda ja meelde tuletada mis täpselt selle koha peal ingliskeelne vaste on . Ega see veibiterminoloogia minu meelest eesti keele säilimist ei ohusta ja võiks vabalt kasutada neid väljendeid mis harjumuspäraseks saanud : nt. coil, wick. Ei maksa äärmustesse minna (nagu soomlased) kel iga uue tehnikavidina kohta omakeelne vaste kohe varnast võtta. 1 old reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
YRO 55 Postitatud Oktoober 30, 2015 Ja nii see koil ja vikk tekib. Kuud lakk! Share this post Link to post Share on other sites
Jaan 74 Postitatud Oktoober 31, 2015 Koili ja viki asemel võib vabalt coil ja wick kasutada. Sellised väikesed keeled, nagu meie oma, on paratamatult kadumisele määratud. Tulevikuinimene on halli värvi ja räägib inglise keeles. Share this post Link to post Share on other sites
kivi3 225 Postitatud Oktoober 31, 2015 Kui omasõna on kohe võtta ning lühike ja suupärane, siis võiks ikka seda kasutada - miks wick või vikk kui taht on olemas. Kui omasõna pole või see on pikk ja lohisev, siis peab laenama või leiutama. Samas ei saa sõnakasutust nagunii kohustuslikus korras juurutada, vaid ainult ettepanekuid teha. Aaeg näitab, mis pidama jääb. Tegelikult kvalifitseerub see arutlus siin ilmselt juba pikka aega OT-ks. Ehk viitsib keegi modedest selle omaette teemaks teha, sest keeleküsimusi jätkub ju kauemaiks Share this post Link to post Share on other sites
Lohh 24 Postitatud Oktoober 31, 2015 Pool ja taht tõesti Share this post Link to post Share on other sites
masmre 39 Postitatud Oktoober 31, 2015 mis see coili teema teeb teil tuju heaks vä? kolige vabateemasse. laske inimestel siin teemas rõõmustada... 2 militar and raigo83 reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
kaivark 5 Postitatud Oktoober 31, 2015 Minule teeb küll rõõmu, kui näed, et foorum on jõudnud oma igapäevases tegevuses keeleküsimusteni, see näitab, et foorum elab tervet ja täisväärtusliku elu, aga jah, peab nõustuma, et see vääriks päris omaette teemat. Share this post Link to post Share on other sites
napoleon 345 Postitatud November 1, 2015 Igasuguste oma sõnadega on see häda, et kui see asi ise kuskilt väljast tuleb, siis enamasti kujuneb esimestel, kes sellega kokku puutuvad(ja hiljem teistele teerajajaks on) mingid omad terminid välja, mis enamasti on kas üks ühele või minimaalselt mugandades mõnest muust keelest võetud. Kui asi laiemalt levima hakkab ja keeleteadlased jaole saavad, siis on juba hilja mingeid uusi sõnu vägisi peale suruma hakata. IT alal on see hästi näha, et mingid värdjalikud oma sõnad on ju paljude asjade jaoks olemas, kuid igapäevases keeles on ikka peamiselt inglise keelest laenatud sõnad kasutusel. Share this post Link to post Share on other sites
kaivark 5 Postitatud November 2, 2015 Auruti koosneb küttespiraalist ja tahist. Share this post Link to post Share on other sites
