Knowhow

[militar 107]

Kuna foorumis on arvatavasti paljude erialade inimesi siis siia võiks postitada küsimusi millele ise vastust ei leia

[jeesus188 438]

Kuna foorumis on arvatavasti paljude erialade inimesi siis siia võiks postitada küsimusi millele ise vastust ei leia

palju kaalub 10kw elektrit?

tegelikult kysimus on- palju kaalub elekter?

[militar 107]

Pigem kuidas elekter kaalumiseks kaalule saada?

Üks võimalus oleks võtta jupp juhet, teha selle ühte otsa sõlm siis juhe ära kaaluda. Nüüd lasta vool juhtmesse ja kohe teha ka teise otsa sõlm siis uuesti kaalule. Saadud kaalumiste vahe peakski olema elektri mass. Parandage kui kusagil puusse panin.

[jeesus188 438]

Pigem kuidas elekter kaalumiseks kaalule saada?

Üks võimalus oleks võtta jupp juhet, teha selle ühte otsa sõlm siis juhe ära kaaluda. Nüüd lasta vool juhtmesse ja kohe teha ka teise otsa sõlm siis uuesti kaalule. Saadud kaalumiste vahe peakski olema elektri mass. Parandage kui kusagil puusse panin.

loogika ytleb, et panid puusse, juhe sulab yles

smas, ma pole elektrik, pakun, et tonniseid jaamu vaja, et midagi teada saada

samas mul fyysika oli koolis 2

[militar 107]

Eks siis targemad vastavad.

PS. Tegelikult võib ju jämedama kaabli ka võtta mis ei sula üles!

[hazar 8]

elektri vool on magneetilise laengu ühtlustumine üle elektronide mis ise kuhugi ei liigu st. elektril ei ole massi ja ei kaalu midagi.

[jeesus188 438]

elektri vool on magneetilise laengu ühtlustumine üle elektronide mis ise kuhugi ei liigu st. elektril ei ole massi ja ei kaalu midagi.

tõesta?

äkki mingi 100gw kaalub 1g....keegi pole seda kunagi ju mõõtnud

[hazar 8]

äkki tuleb ainult sitt püksi

[bremann 0]

Siin on ju kõigil akud igapäevases kasutuses. Pange enne laadimist köögikaalule ja korrake sama peale laadimist.

[militar 107]

Siin on ju kõigil akud igapäevases kasutuses. Pange enne laadimist köögikaalule ja korrake sama peale laadimist.

Ma olen peale laadimist akut käes hüpitanud- ei tundu et oleks raskemaks läinud, seega hazar`il võib isegi õigus olla!

[jeesus188 438]

Siin on ju kõigil akud igapäevases kasutuses. Pange enne laadimist köögikaalule ja korrake sama peale laadimist.

pole kasu, elektri kogus on liiga väike

oleks kusagil võimalus salveatada näiteks 1-5 GW ja siis kaaluda, pakun, et mingi vahe oleks

[militar 107]

Võtaks järgmise küsimuse

Mida hakkab jeesus188 selle teadmisega peale kui saab oama küsimusele vastuse? Kuidas tuleviks seda teadmist kasulikult rakendada?

[JazZ 34]

Võtaks järgmise küsimuse

Mida hakkab jeesus188 selle teadmisega peale kui saab oama küsimusele vastuse? Kuidas tuleviks seda teadmist kasulikult rakendada?

Elektrile tuleb rakendada ülekaalu maks.

 

Sent from my Nexus 7 using Tapatalk HD

[jeesus188 438]

Võtaks järgmise küsimuse

Mida hakkab jeesus188 selle teadmisega peale kui saab oama küsimusele vastuse? Kuidas tuleviks seda teadmist kasulikult rakendada?

milleks pystitada teemat, kui kysimus ei sobi

 

ootan vastuat edasi, aga

teine kysimus:

miks sajab lund 0c juures, aga -30c ei tulle halligi?

[hops15 0]

Üks copi-paste.

On teada, et lumesaju tõenäosus väheneb oluliselt, kui temperatuur langeb alla -20°C. Väidetakse, et väga külmas õhus on veeauru liiga vähe, et saaksid moodustuda olulised sademed, kui just ei ole lisaniiskuse allikat, näiteks lahtist veekogu, lähedal, kuid sel juhul on ka temperatuur sajupiirkonnas kõrgem kui seal, kus on selge. Kui järele mõelda, siis madalama kui -20°...-30°C temperatuuri puhul on korralik lumesadu küll ebatõenäoline, kuid siiski mitte võimatu. Põhimõtteliselt võib ka tugeva pakasega lund isegi üsna palju sadada, kuid väga külm õhk on tavaliselt väga stabiilne ning seetõttu puuduvad tingimused lumesaju tekkeks, milleks on näiteks intensiivne õhumassi kerkimine, mille puhul eralduks sademeid. Mingis mõttes on erandiks toodud sooja veekogu näide, sest lahtise veekogu kohal on õhk niiskem ja soojem, mistõttu õhk tõuseb ja jahtub ning tekivad sademed. Kuid see on lokaalne nähtus ning külmas ja stabiilses talvises õhumassis iseenesest (mõeldud on õhumassi omadust) siiski pole sademeteks ikkagi sobivaid tingimusi (teisiti on asi suvel, kui sademed võivad ka väga külmas õhumassis tekkida, kui aluspind on piisavalt soe, seega külma õhumassi puhul on sademete tekkeks oluline teatud omadustega aluspind), nii et tõetera „liiga külm lumesajuks“ on sees vaid külma ja kuiva aluspinna kohal olevas eriti külmas õhumassis. Ei ole mingi haruldus, et tugeva pakasega võib tekkida härmatis või jäänõelu suspensioonina õhku, mida võib ka sademeteks pidada, kuid selle pidamine lumesajuks on ilmselt liialdus. Järveefektist vt pikemalt http://www.ilm.ee/?46788 viimasest lõigust.

Vahel sajab lund, kui märkimisväärseid pilvi pole vaateulatuses, kuid sadu võib pärineb siiski juba hajunud või küllaltki kaugest pilvest, sest lumehelveste maapinnani jõudmine võtab pilvedest aega umbes poole tunni ümber, mille jooksul võib pilv hajuda või eemale liikuda. Vahel, sageli väga külma õhuga (külma 20°C ja rohkem) võib sadada lund ka väga õhukestest pilvedest või väikestest pilveräbalatest, mida ei pruugi esmasel vaatlusel avastada, kuid lumesajuks neist piisab. Täiesti pilvitu taevaga võib tekkida hall, härmatis, jääkristallid (teemanttolm), jääudu, mis on küll üheks sademete vormiks, kuid tegemist pole lumesajuga.

[jeesus188 438]

Üks copi-paste.

On teada, et lumesaju tõenäosus väheneb oluliselt, kui temperatuur langeb alla -20°C. Väidetakse, et väga külmas õhus on veeauru liiga vähe, et saaksid moodustuda olulised sademed, kui just ei ole lisaniiskuse allikat, näiteks lahtist veekogu, lähedal, kuid sel juhul on ka temperatuur sajupiirkonnas kõrgem kui seal, kus on selge. Kui järele mõelda, siis madalama kui -20°...-30°C temperatuuri puhul on korralik lumesadu küll ebatõenäoline, kuid siiski mitte võimatu. Põhimõtteliselt võib ka tugeva pakasega lund isegi üsna palju sadada, kuid väga külm õhk on tavaliselt väga stabiilne ning seetõttu puuduvad tingimused lumesaju tekkeks, milleks on näiteks intensiivne õhumassi kerkimine, mille puhul eralduks sademeid. Mingis mõttes on erandiks toodud sooja veekogu näide, sest lahtise veekogu kohal on õhk niiskem ja soojem, mistõttu õhk tõuseb ja jahtub ning tekivad sademed. Kuid see on lokaalne nähtus ning külmas ja stabiilses talvises õhumassis iseenesest (mõeldud on õhumassi omadust) siiski pole sademeteks ikkagi sobivaid tingimusi (teisiti on asi suvel, kui sademed võivad ka väga külmas õhumassis tekkida, kui aluspind on piisavalt soe, seega külma õhumassi puhul on sademete tekkeks oluline teatud omadustega aluspind), nii et tõetera „liiga külm lumesajuks“ on sees vaid külma ja kuiva aluspinna kohal olevas eriti külmas õhumassis. Ei ole mingi haruldus, et tugeva pakasega võib tekkida härmatis või jäänõelu suspensioonina õhku, mida võib ka sademeteks pidada, kuid selle pidamine lumesajuks on ilmselt liialdus. Järveefektist vt pikemalt http://www.ilm.ee/?46788 viimasest lõigust.

Vahel sajab lund, kui märkimisväärseid pilvi pole vaateulatuses, kuid sadu võib pärineb siiski juba hajunud või küllaltki kaugest pilvest, sest lumehelveste maapinnani jõudmine võtab pilvedest aega umbes poole tunni ümber, mille jooksul võib pilv hajuda või eemale liikuda. Vahel, sageli väga külma õhuga (külma 20°C ja rohkem) võib sadada lund ka väga õhukestest pilvedest või väikestest pilveräbalatest, mida ei pruugi esmasel vaatlusel avastada, kuid lumesajuks neist piisab. Täiesti pilvitu taevaga võib tekkida hall, härmatis, jääkristallid (teemanttolm), jääudu, mis on küll üheks sademete vormiks, kuid tegemist pole lumesajuga.

tänud info eest

[Marduuhin 0]

palju kaalub 10kw elektrit?

tegelikult kysimus on- palju kaalub elekter?

E=mc^2

So the energy equivalent of one gram (1/1000 of a kilogram) of mass is equivalent to:

25.0 million kilowatt-hours (≈25 GW·h)

Seega 10kWh ~ 400 nanogrammi

 

Parandage kui eksin.