E-sigaret on absoluutselt ohutu

[Ahti Mänd 17]

Viimasel nädalal on kartellimeedias avaldatud kümmekond artiklit e-sigarettide kahjulikkuse kohta, kus avaldatud seisukohtadest on ilmselgelt näha, et autorid pole vaevunudki eelnevalt kodutööd ära teha, s.o. endale selgeks teha, mida e-sigaret endast tegelikult kujutab. Taoline käitumine viitab ilmselgelt eelnevalt kokkulepitud elluviidavale ametlikule propagandale, seda enam, et paljude tõele mittevastavate arvamuste eesotsas on olnud Toompea okupatsioonivalitsuse sotsiaalminster Taavi Rõivas. Põhjust ei tule kaugelt otsida – e-sigareti geomeetriliselt kasvavat populaarsust maailmas arvestades kuivab tubakaaktsiisist laekuv raha kokku, mis Eestis on mõeldud riigiasutuste ebanormaalselt paisuvate eelarveaukude täitmiseks.

 

Alustuseks

tuleb viimase aja kartellimeedias avaldatud valede ümberlükkamiseks rõhutada, et e-sigaret on lihtsalt elektrooniline seade, mille abil on võimalik suitsetada erinevaid vedelikke – seega e-sigaret iseendast ei saa kujutada põhimõtteliselt mitte mingisugust ohtu. Taavi Rõivase ja & loogika järgi on ka tavaline pesunöör tervisele ohtlik, sest selle abil on võimalik inimesi üles puua. Kas kuulutame pesunööri tervisele kahjulikuks ja keelame pesukuivatamise ära?

E-sigaret leiutati abivahendiks aitamaks loobuda suitsetamisest seni kasutusel olnud nikotiiniplaastrite ja -nätsude kõrvale. Ja ime küll, kui viimaste toime abivahendina oli sisuliselt nullilähedane, siis e-sigaret osutus koheselt ülimalt tõhusaks abivahendiks neile, kes soovisid suitsetamist maha jätta. Valutuim tee selleks oli alustuseks nikotiini sisaldavate vedelike kasutamine – kangemast lahjemani kuni lõpuks 0-vedelikuni välja. Tänaseks on maailmas e-sigareti abil suitsetamise maha jätnud kümned miljonid inimesed.

 

Vedelikest

Siia ongi koer maetud. Põhiküsimus seisnebki selles, milliste vedelikega e-sigarette täita. Selles mõttes võib e-sigareti abil ka tappa, kui clearosse kallata tsüaniidi ning üritada seda suitsetada. Võltspropaganda asemel e-sigarettide kahjulikkuse kohta on vaja vaid teha piisavalt selgitustööd e-vedelike kohta, mida on ohutu tarvitada, sest selles valdkonnas turul pakutav on piltlikult öeldes seinast seina. Nii nagu Venemaalt tuleb Eestisse sisse ebakvaliteetseid haisvaid salasigarette ja kahtlase väärtusega salaviina, mille tagajärjel on esinenud palju surmajuhtumeid, tuleb sealt sisse ka sala-e-vedelikke, mis põhjustavad tervisehäireid (peavalu vms.). Kuid mis sellest rääkida, kui isegi Eestis eksisteerib ametlikult e-sigaretipoode, kuhu võib vabalt sisse jalutada ning süüdimatutelt kaupmeestelt etanooli sisaldavaid e-vedelikke osta.

Kindlad kaubamärgid selles valdkonnas on Liqua ja Liquid kvaliteetsed ja tervisele ohutud e-vedelikud, mis USA Tervishoiuministeerium on ametlikult tunnistanud tervisele kahjutuiks.

 

Uuringuid

on tehtud piisavalt palju, et tõestada e-sigareti tarvitamise kahjutut olemust, tingimusel, kui kasutada kvaliteetseid e-vedelikke. Ruumi kokkuhoiu mõttes mainime siin vaid kahte olulisemat:

Teaduslike uuringute käigus on leitud, et sigaretisuits sisaldab üle 4000 kemikaali, millest sajad on tervisele ohtlikud – e-sigareti puhul jääb ainsaks n.ö. negatiivseks komponendiks nikotiin, kuid verre see praktiliselt ei jõua. Nimelt mullu kevadel avaldas prof. Thomas Eissenberg Virginia Commonwealth Ülikoolist oma uuringu tulemused, mis tõestavad, et e-sigareti kasutamisel pole inimene peaaegu üldse nikotiini kahjulikest omadustest mõjutatud. Ta mõõtis vere nikotiini taset testi eel, ajal ja kuni 45 minutit pärast toodete kasutamist. Tavaliste sigarettide suitsetamisel tõusis nikotiini tase veres järsult, samas e-sigarette tõmmates vere nikotiini tase vaevalt kõikus.

Viimane põhjalik uuring avalikustati alles tänavu 8.augustil. Drexeli Ülikooli terviseprofessor Igor Burstyn´i avaldatud põhjalik uuring kinnitab, et e-vedelikes sisalduvad kemikaalid ei kujuta endast üldtunnustatud piirnorme ületavat ohtu ei kasutajate tervisele ega kõrvalolijaile. Uuringuga on võimalik tutvuda siin.

E-sigareti kaitseks on sõna võtnud ka teised teadlased.

Londoni Queen Mary ülikooli juhtiv suitsetamisest loobumise spetsialist professor Peter Hajeki hinnangul on esimest korda ajaloos tekkimas reaalne võimalus lahendada tubakaprobleem ja seda ilma valitsusepoolse sekkumise ja kulutusteta.

Clive Bates, Briti heategevusorganisatsiooni ASH tegevusprogrammi „Suitsetamine ja tubakas“ endine juht ütleb, et e-sigaret võib säästa 21.sajandil sadu miljoneid elusid, kuid ainult tingimusel, kui Euroopa ja USA seadusandjad lõpetavad oma ristisõja e-sigareti vastu.

 

Eesti tegelikud probleemid (e-sigareti asemel)

Eesti Südameliidu andmetel sureb Eestis 60% inimestest südamehaigustesse...

Eesti Psühhiaatrite Seltsi poolt läbi viidud uuringute alusel on stressis olevate inimeste hulk Eestis 87%...

Statistika järgi sureb Eestis igal aastal vigastuste tagajärjel rohkem lapsi kui haigustesse, igal aastal on ca 7000 õnnetust, mis võivad lõppeda eluaegse invaliidsuse või surmaga...

Statistika järgi on Eestis vastsündinute suremus Euroopa Liidu kõrgeim...

Statistika järgi on Eesti laste suremus vähki Euroopa suurim...

Statistika järgi ei saa osa eesti lapsi Eestis emakeelset haridust...

Statistika järgi on Eesti maailmas tulesurmadelt teisel kohal...

Statistika järgi on Eestis ravimitele allumatu tuberkuloos kasvanud 18 protsendini kõikidest teadaolevatest juhtumistest...

Statistika järgi on Eesti liiklus Euroopas ohtlikkuselt kolmas...

Eestis lahutatakse kolmveerand abieludest, mis on Eurooopa kõrgeim näitaja...

Statistika järgi on Eesti maailmas tapmiste ja mõrvade osakaalu poolest kaheksas riik...

Statistika järgi elab vaid 6 meest kümnest Eestis pensionipõlveni...

Statistika järgi kuulub rahvusvahelisel skaalal Eesti suurema HIV-ohuga riikide sekka...

Erinevate statistiliste näitajate poolest on Eestist emigreerunud 130 000 – 200 000 inimest...

 

Kokkuvõtteks

ohutu või mitte? Keskmise inimese üldlevinud arvamuse kohaselt pole e-sigareti kasutamine täiesti ohutu, kuna tema leiutamisest on liiga vähe aega mööda läinud, et tugineda pikemaaegsetele uuringutele, kuid igal juhul kordades ohutum tavasigaretile. Siiski ei pea ma seda tõsiseltvõetavaks argumendiks, sest kui pikka aega on siis „lõpliku tõe“ väljaselgitamiseks vaja? Mobiiltelefon leiutati veerand sajandit tagasi, kuid ikka veel ei vaibu vaidlused selle ohtlikkuse/ohutuse kohta. Kondoom leiutati rohkem kui 2000 aastat tagasi, kuid ikka ei peeta teda veel ohutuimaks vahendiks nakatuda suguhaigustesse etc.

Isiklikult olen veendunud, et e-sigareti tarvitamine on absoluutselt ohutu. Miks?

Sest me elame maailmas, kus teadlaste vastavate uuringute tulemusel tapab õhusaaste linnades iga aasta tuhandeid inimesi, me elame maailmas, kus toiduainete säilitusained on viidud keemiliselt tasemeni, et toodetakse juba 7-aastase säilivusajaga torte, etc, etc...

Kui ma olin 14 aastane (seega siis 41 aastat tagasi) anti meile koolis kirjandi teemaks „Ma ei ela nii nagu vaja” tagamõttega, et inimene kirjutaks enesekriitiliselt umbes nii, et kahetseb mõnd üleannetust vms. Kirjutasin selle toona omamoodi: nimelt tõin välja objektiivsed põhjused, mille poolest on tervisele keeduvorst kahjulik ja mille poolest on piimatooted tervisele kahjulikud jne. umbkaudu paarikümne ühiku kohta. Kirjandi aga lõpetasin järgmiselt: „Kuna aga maailmas on veel vähemalt mitusada asja, mille kahjulikkusest ma veel teadlik ei ole, siis jääb mind piinama mõte, et ma ei ela nii nagu vaja.” Õpetaja vihastas ja kirjutas punasega alla: „Ei kuulu hindamisele.” Kirjandi mõte minu jaoks toona oli selles, et ei saa lihtsalt elada, kui pidevalt mõtelda, et see või teine asi on kahjulik. Ükski asi pole kahjulik, kui sellega ei liialdata.

Lõppude lõpuks ei tea teadlased maailmas tänase päevani, mis vähki tekitab, teatakse vaid, mis selle tekkimist soodustavad. Küll aga teatakse juba pikka aega, mis aine paneb vähi mühinal kasvama – selleks on piimatoodetes leiduv kaseiin. Kõige rohkem leidub seda kohupiimas, mistõttu viimast kasutatakse isegi kaseiinvärvide valmistamiseks (booraks + vesi + kohupiim). See teadmine aga ei takista mind rõõmsalt päevast päeva 200g rosinakohupiima pakki mõnusalt ära nosimast.

 

15.august 2013

 

Ahti Mänd

 

http://www.nommevalitsus.org/index.php? ... 55&lang=et

[kriimsilm 7]

[triplekix 1]

Väga õige.

E-sigaret ei ole ohtlik, vaid ohtlik on vedelik, kui selles on kasutatud mingeid kahtlaseid aineid.

Seega näen ka ise, et valitsuses "lobitöö" tegijad võiksid rõhuda vedelike kontrolli tõhustamisele.

Mõistlik oleks, et iga maaletoodav vedelik peaks omama teatud organisatsioonide heakskiitu (EU terviseamet, FDA vms). Seda siis baasi, kui ka konsentraatide puhul.

e-sigaretti kui sellist võib võrrelda välgumihkliga, mis on abivahend suitsu süütamiseks, mitte suits ise:)

[kivi3 225]

Mõistlik oleks, et iga maaletoodav vedelik peaks omama teatud organisatsioonide heakskiitu (EU terviseamet, FDA vms). Seda siis baasi, kui ka konsentraatide puhul.

Veterinaar- ja Toiduamet näiteks, mitte Ravimiamet

[matakass 29]

5+ jutt loodame et see saab kuskil nn kartellimeedias avaldatud.

[rehepapp 0]

Jamaks kisub igal juhul.

Kui hakatakse kauplema ainult apteekides, siis apteegikett valib ise tarnijad ja dikteerib hinna, kui kuulutatakse tubakatooteks, siis lajatatakse aktsiis otsa.

Riiklik huvi oleks vist ikkagi tubakatoode, laekuks aktsiis ja tarbimisele laieneks üldine tubakaseadus.

 

No on jama! Kolm päeva kasutanud ja juba selline lament ülesse kistud.....

[Lizzy 0]

Tere

 

Minu küsimus on aga see, et kas e-sigaret on ikka ohutu?! Silmas peangi pigem vedelikke (mis see plastmassjulla ikka teha saab). E-sigaret on üsna uus asi ja üsna uurimata maa. Loogiline, et on teatud teste ikka tehtud, aga ei saa olla 100% kindel, et tal ei ole ühele või teisele asjale mõju. Kui staaž aina kasvab, võib olla siis on märgata, kas ja mis kasu või kahju meil sellest on. Tavalisi sigarette on uuritud palju ja neid on tehtud aastasadu, nende kohta on informatsiooni rohkem. Kuigi ma eelistan väga digitaali analoogile, ei ole ma 100% kindel, et see on ohutu. Parim variant on endale mitte midagi sisse tõmmata.. Kas on keegi, kes suudab mulle ära tõestada, et ongi ohutu?

[jeesus188 438]

Kui keegi suudaks 100% tõestada ohutust, ei jamaks me siin tollide ja muude loomadega.

Elu oleks kui lilleke aasal, muru rohelisem ja taevas sinisem.

Ütleme nii, et kindlasti pole ta kahjulikum kui analoogi tõmbamine, pigem ikka ohutum

Elamine ise on ysna ohtlik tegevus

[JazZ 34]

Mitte üks asi ei ole 100% kindel või ohutu. Kui eesmärk on elada 100% ohutult, siis kõige kindlam variant on vist elamine maha jätta. Aga isegi surm vist pole 100% kindel või on keegi uutnud ära tõestada mis peale surma on?

 

Sent from my Nexus 7 using Tapatalk 4

[Silwer 2]

Isegi joogivesi pole ohutu kui seda piiramatult tarbida. Aga ma julgen väita, et e-sigaret on palju ohutum kui tavaline sigaret.

[kivi3 225]

Tervislik - kindlasti mitte, ohutu - ei tea, ohutum kui tavasigaret - kindlalt ja paljukordselt. Kui varem pole suitsetanud, ei ole mõtet ka e-suitsuga mängida.

Ka ravimitel on kõrvaltoimed