Jump to content
E-sigareti foorum
Fedja

Üks artikkel

Recommended Posts

Esiteks: 'uudis' on vähemalt aasta vana.
Teiseks: Tai ei pane ilmselgelt turisti viieks aastaks vangi.
Kolmandaks: tasub lugeda nt TripAdvisori foorumeid, kus on sellest juttu. Keset tänavat laialt veipida ja poliseiga ülbitseda ei maksa. Samas tollis reeglina probleemi pole ja ka politseiga mitte. 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hoiatus ettevaatlik olla on tõesti omal kohal. Ei usu ka mina, et kui turisti pagasist üks ilmselgelt isiklikuks kasutamiseks mõeldud e-sigarett leitakse, siis ta selle eest kohe pokri pistetakse. Aga kui näiteks hotellitoas veipides kogemata suitsuanduri aktiveerid, siis võivad nad küll kurjaks saada ja ei pruugi pääseda nagu mujal, kus natuke noomitakse ja öeldakse, et ära enam nii tee.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Üks artikkel

 

 

ARVAMUS | REPLIIK
Andrei Novikov | Ka e-sigaretid maksu alla

ANDREI NOVIKOV, RIIGIKOGU LIIGE, KESKERAKOND, 9. MÄRTS 2017
Täna teavad kõik, et suitsetamine on kahjulik ja pole see ka enam ammu äge. Pigem vastupidi, suitsetajaid vaadatakse noortegi seas krimpsus ninaga. Seda enam on võidukäiku teinud aga e-sigarett, mille vedelikke pole siiamaani Eestis maksustatud. Riigikogu on asunud seda muutma: e-sigareti vedelik tuleb maksustada.

E-sigarett tervist ei too

Ühelt poolt võiks e-riigis tunda igasuguse e-lahenduse üle ju ainult rõõmu, ka e-sigareti üle. Kuigi uuringuid on erinevaid, ütlevad nad siiski üht: e-sigarett on tervisele kindlasti ohutum kui tavasuits. Arvatakse, et 2100. aastaks on sigaretid võtnud ligi miljard elu. Enamus tervisekahjudest tuleb kemikaalidest, mis suitsus põlevad ja mida inimene endale sisse hingab. E-sigaretis sellist põlemist ei toimu. Vedelik hoopis kuumutatakse ning inimene hingab sisse endale tekkinud auru.

Siiski ei saa keegi öelda, et e-sigarett oleks probleemideta alternatiiv sigaretile. E-sigarettide vedelikus on sõltuvust tekitav nikotiin, mille mõju tervisele on kahjulik. Lisaks kasutatakse nendes erinevaid kemikaale, mille eesmärk on pakkuda e-sigareti kasutajale näiteks nätsukommi-maitsega vedelikku. Ikka selleks, et selle tehnoloogilise pulga kasutamine oleks veelgi ahvatlevam. Nendegi tehislike maitse- ja värvainete roll aurustunult on inimkehale kõike muud kui kasulik.

Kuna e-sigaretid on suhteliselt uus nähtus, olles turul ligemale 10 aastat, on nende pikaajalise kasutamise kohta andmed puudu. Me ei tea, kuidas mõjutab inimest aurustunud nikotiini tarbimine aastakümneid. Võimalik, et seisame kunagi taas negatiivse üllatuse ees nii, nagu oli see tavasuitsu puhul ja välja tuleb aspekte, mida praegu ei osata karta.

Populaarne väide e-sigarettide toetuseks on kindlasti see, et paljud suitsetajad kasutavad neid suitsetamisest vabanemiseks. Muidugi on neidki, kes just seda e-sigaretti tarbides seda teha püüavad. Tean minagi neid suitsetajaid, kes e-lahenduse peale üle läksid. Paraku on enamus sattunud tavasigareti tõmbamise peale tagasi. Seda kinnitab ka statistika: inimesed kasutavad e-sigaretti koos tavasigaretiga, mitte üht teisega asendades.

Restoranis, kus ei tohi suitsetada, veibitakse ehk tõmmatakse e-sigaretti. Kui suitsuga ei viitsita koerailma puhul kamina eest õue minna või soovitakse oma autot veel mõistliku raha eest müüa ja selles ei suitsetata, siis veipida saab alati ja igal pool. Lõppkokkuvõttes võib tarbitav nikotiini kogus seega hoopis suureneda, mitte väheneda. Eri organisatsioonid ei soovita e-sigaretti suitsetamiseks maha jätmise eesmärgil tarbida. Ühendriikide südamearstid ütlevad lausa, et e-sigaretti tasub kaaluda viimase variandina suitsetamisest loobumiseks.

Anname vale signaali

Seda kõike arvesse võttes annab riik oma kodanikele, eriti noortele, täiesti vale signaali kui e-sigaretile ei läheneta samamoodi kui tavasigaretile. Ütleme justkui, et e-sigareti tarbimine on okei ning selle kättesaadavust ei tasuks piirata. See peaks kindlasti muutuma.

Eesti on praegu ses osas maha jäänud paljudest riikidest, kes teadvustasid probleemi juba varakult ning astusid samme alternatiivsete tubakatoodete kättesaadavuse vähendamiseks. Euroopa Liidu liikmesriikide seas maksustatakse e-vedelikke Itaalias, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Lätis. Alates 2018. aastast hakkab loodetavasti ka Eestis müüdavatele tubakavedelikele kehtima aktsiisimäär, milleks on 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milligrammi kohta, kui toode on geeljas.

Oluline on e-sigarettidele tõmmata tähelepanu just noorte tõttu. Nende seas on e-sigareti kasutamine aastate jooksul plahvatuslikult tõusnud nii Eestis kui ka mujal. Üheks selle põhjuseks on kindlasti just nende meeldivam maitse sigaretiga võrreldes ning suitsuhaisu puudumine. Aastatel 2011-2015 on e-sigareti tarbimine näiteks USA noorte seas kasvanud 900%.

Minu silmis võiks kaaluda ka piiranguid alternatiivsete tubakatoodete reklaamis. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rõhutab konservatiivse lähenemise vajalikkust elektrooniliste sigarettide reklaami, kaubanduse ja muu sellega seonduva reguleerimiseks. Arvestades riigikogu menetlusse peagi saabuvaid alkoholi ja tubakatoodete reklaamipiiranguid võiks juba varakult kaaluda ka alternatiivsete tubakatoodete reklaamipiirangute kehtestamise mõistlikkust. Sõnum, et veipimine pole täiesti okei, tuleb aktsiisitõusu näol loodetavasti aga juba peagi.

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Põhimõtteliselt siis viimane aeg veel Fasttechist oma suured tankid ära tellida?

Mis saab baasidest ja maitsestajatest? 😃 67lk läbi lugeda suur piin ikka 😄

Share this post


Link to post
Share on other sites

USA Minnesota osariigis läheb asi aina kurvemaks, kohalikud võimud tahavad kahekordistada hetkel e-vedelikel olevat aktsiisi.

Uue seadusega oleks e-vedeliku aktsiisimäär 0,3$ milliliitri kohta. USA's populaarseimad e-vedeliku pudeli suurused 30ml ja 60ml, seega 30ml hinnast ainuüksi aktsiis oleks 9$ ja 60ml 18$ ...

 

Suure tõenäosusega panevad valdav enamus e-sigaretipoodidest oma uksed kinni ja turg sureb välja ... (Eesti tulevik?!?)

 

http://www.citypages.com/news/minnesota-sen-david-senjems-bill-would-double-prices-for-e-cigarette-smokers/415802183

Share this post


Link to post
Share on other sites

Liit soovib petitsiooniga e-sigareti aktsiisist pääseda

 

351421h8451t28.jpg

 

Riigikogu esimees Eiki Nestor võttis vastu pöördumise, millega ollakse vastu e-sigarettide võrdsustamisele traditsiooniliste sigarettidega. Pöördumisele alla kirjutanud ligi 5000 inimest leiavad, et veipimise võrdsustamine suitsetamisega vähendab tarbijate valikuvõimalusi kasutada suitsetamisest vähem kahjulikku alternatiivi.

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jep, pisikese aktsiisi peale suurem osa kiruks  ja vannuks, kuid neelaks vist alla, aga kui maitsed kaovad siis on põmst PUPU ja paljud pisemad müüjad panevad uksed kinni ning suuremad vähendavad poodide hulka ja hakkab vohama must turg.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Põhimõtteliselt võiks ju selle suitsuruumi suunamise nõude kohtusse kaevata. Seadus suunab põhimõtteliselt mittesuitsetaja passiivselt suitsetama, mis on tõestatult tervistkahjustav. Tõenäoliselt on see mingite seadustega ka vastuolus. Kui kohus selle alla neelab, et veipija on mittesuitsetaja, siis saaks selle otsuse pealt ka ülejäänud piirangud kohtusse anda.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Põhimõtteliselt võiks ju selle suitsuruumi suunamise nõude kohtusse kaevata. Seadus suunab põhimõtteliselt mittesuitsetaja passiivselt suitsetama, mis on tõestatult tervistkahjustav. Tõenäoliselt on see mingite seadustega ka vastuolus. Kui kohus selle alla neelab, et veipija on mittesuitsetaja, siis saaks selle otsuse pealt ka ülejäänud piirangud kohtusse anda.

Kui see nii lihtne oleks..

Veipimine on vabatahtlik, mitte kohustus :(

Share this post


Link to post
Share on other sites

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ossinovski-plaanime-astuda-otsustavaid-samme-hiv-leviku-tokestamiseks?id=77604730

Ossinovskile e-sigarettide piiramise lahenduse pealt HIV leviku tõkestamise ettepanek:

  • Kondoomidele lisada aktsiis
  • Kondoomid panna leti  alla
  • Keelata ära maitsestatud kondoomid

Selle tulemusena raskeneb kondoomide kättesaadavus ja need pole nii atraktiivsed noortele.
Järelikult seksitakse vähem ja HIV levib ka vähem.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Koostame korraliku seletuskirja ja saadame esimesel aprillil meediale ja ossile :D

Ma teen siis algust ja viskan mõned ideed fiskaalsest poolest.

Kuna kondoomiga seksimine tundub turvaline, on see noortele hüppelauaks ilma kondoomita seksimisele. Sellel aga võivad juba omad tagajärjed olla. Igal aastal kulutab riik miljoneid kui mitte miljardeid koolidele, lasteaedadele, lastetoetustele, vanemapalkadele jne. Selle raha eest saaks midagi palju kasulikumat teha. Samuti kulutavad inimesed oma raha lastele selle asemel, et alkoholi osta ning aktsiisi näol on riigi saamata jäänud tulu samuti märkimisväärne.  Suuremat pilti vaadates ongi riigi kõige suurem kulu inimesed. Eesmärk oleks aastaks 2050 vähendada rahvastiku arvu kaks korda ja aastaks 2090 jõuda niikaugele, et inimesi ongi vaid niipalju, et täita poliiitkute ja ametnike ametikohad.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jätkan artiklit maitsestatud kondoomide problemaatikaga:

 

Asjaolu, et huvi kondoomide vastu on hüppelauaks (gateway) kondoomita seksile, tõestab veenvalt Maalima Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) 1913 aasta raport. Sellest hoolimata püüavad tootjad muuta kondoome alaealistele atraktiivseks. Üheks selliseks salakavalaks turundusvõtteks on kondoomide maitsestamine, milleks kasutatakse lapsi iseäranis ahvatlevat puljakommi maitset. Tervise arengu Instituudi (TAI) poolt kogutud andmed viitavad selgelt asjaolule, et maitsestatud kondoomide kasutamine põhjustab nende purunemist intensiivse väärkasutamise tõttu ja seega ka HIV suuremat levikut.

Ülaltoodust tulenevalt leiab Rahandusministeerium, et maitsestatud kondoomid tuleb kindlasti keelustada, lubada võiks äärmisel juhul üksnes spermamaitselisi.


Ning lisaks veel pisut kondoomiuuringutest Eestis:

 

Hiljuti avaldas Etioopias ilmuv esinduslik meditsiiniajakiri Condom Reasearch Tartu teadlaste uurimistöö kondoomide vastupidavusest. Nimelt soetasit meie noored teadlased professor Altkäe juhendamisel Lätist partii kondoome ning täitsid need ükshaaval veega. Ükski testitud kondoomidest ei pidanud vastu 200 liitrisele veehulgale. Nimetatud asjaolu demonstreerib selgelt, et kondoomid on väikese vastupidavusega ning HIV ennetamisel pole neist mingit kasu. Ühtlasi tänavad noorteadlased ka rasestumisvastaseid tablette tootvat ravimifirmat, kes toetas nende kõrgetasemelist teadusuuringut ning maksis kinni ka seminari Tai Kuningriigis.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Registreeru või logi sisse

Postitamiseks pead olema kasutaja

Registreeri konto

Loo konto meie foorumisse. See käib kiirelt ja lihtsalt!

Vajuta siia

Logi sisse

On juba konto ? Logi sisse...

Logi sisse

×
×
  • Create New...