Uued EL nõuded tarbijate õiguste tagamise kohta kaugmüügi puhul

[e-kodanik 295]

 13. juunil jõustuvad Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides uued ühtsed nõuded tarbijate õiguste tagamise kohta kaugmüügi puhul.

 

Kaugmüük on müük, mis käib interneti, telefoni või posti teel või väljaspool äriruume, näiteks kodus, töökohal või kaupleja poolt korraldatud ekskursioonil või demonstratsioonil (otsemüük). See on seotud juba 2011. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tarbija õiguste direktiivi sätete jõustumisega. Eesti võttis direktiivi üle eelmisel aastal, tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused jõustuvad 13. juunil.

 

Väljaspool äriruume sõlmitud lepingute (otsemüügi / väljaspool äriruume sõlmitavad lepingute) puhul rakenduvad uued tarbijakaitse nõuded ainult siis, kui tehingu väärtus ületab 20 eurot. Seni on rangemaid tarbijakaitsenõudeid rakendatud lepingutele, mille väärtus ületab 15 eurot.

 

Baltimaade Otsemüügi Assossatsiooni peasekretär Gintautas Zaleckas analüüsis sisseviidud seadusmuudatusi ning reastas tarbijate ja ettevõtjate jaoks kümme kõige olulisemat muudatust:

 

1. Hinna suurem läbipaistvus. Kauplejad peavad avaldama toote või teenuse kogu maksumuse, samuti kõik lisatasud. Internetis oste sooritavad inimesed ei pea maksma tasusid ega kandma muid kulusid, kui neist ei teavitatud korrektselt enne tellimuse esitamist.

 

2. Rohkem teavet ja ELi ühtlustatud taganemisteate vorm. Pärast direktiivi jõustumist saavad tarbijad enne kaug- või otsemüügi teel ostmist rohkem teavet. Kauplejad peavad lisaks teabele toote, müüja kontaktandmete, koguhinna, makse- ja tarnevõimaluste kohta teavitama tarbijat ka kaebuste lahendamise korrast või käitumiskoodeksist, kui need on olemas. Samuti on väga oluline, et kauplejad peavad esitama tarbijatele taganemisteate näidisvormi, mida tarbija võib kasutada (kuid ei ole selleks kohustatud), kui ta muudab meelt ja soovib kaugteel või ukse peal sõlmitud lepingust taganeda. Lepingu lõpetamiseks piisab taganemise kohta selge avalduse tegemisest, kuid ELi ühtlustatud taganemisteate vorm muudab selle lihtsamaks ja kiiremaks, eriti siis, kui kaubad on ostetud teisest ELi liikmesriigist.

 

3. Ostust keeldumiseks 14 päeva, või siis 12 kuud, kui sellest õigusest ei teavitatud. Kuigi Eestis juba kehtib 14-päevane taganemisaeg, siis mõnedes liikmesriikides, nagu Suurbritannia, Leedu ja teised, oli see vaid 7 päeva. Nüüd kehtib 14-päevane periood seega kõigis ELi liikmesriikides. Samuti tuleb märkida, et praegu arvestatakse Eestis otsemüügilepingute ehk väljaspool äriruumi sõlmitud lepingute puhul 14-päevast taganemisaega alates lepingu allkirjastamisest, 13. juunil jõustuva korra kohaselt algab taganemisaeg hetkest, mil tarbija saab kaubad kätte.

Lisaks:
• tarbija on täiendavalt kaitstud ning kui kaupleja ei ole klienti selgelt teavitanud taganemisõigusest, siis pikeneb kauba tagastamise periood senise 3 kuu asemel 12 kuuni;
• taganemisõigus laieneb ka internetioksjonitele, nagu eBay, kuid enampakkumistelt ostetud kaupu saab tagastada ainult siis, kui need on ostetud müügiettevõtjalt;
• taganemisõigus kehtib ka juhul, kui leping sõlmiti väljaspool äriruume pärast seda, kui kasutaja avaldas selleks otseselt soovi või helistas (varem puudus tarbijal kokkulepitud külastuste korral taganemisõigus);
• taganemisõigus hakkab kehtima ka teenuste puhul. Taganemise korral peab tarbija kandma ainult juba osutatud teenuste kulud, samuti puudub tal taganemisõigus, kui teenused on juba täielikult osutatud.

 

Tarbijakaitse- ja võlaõigusseaduses on sätestatud lepingud, mille puhul taganemisõigus puudub, näiteks sellise kauba tarnimise lepingud, mis on valmistatud tarbija esitatud nõuete järgi või mis on selgelt kohandatud konkreetse tarbija vajadustele, rikneb või vananeb kiirest või mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning kui see on pärast kohaletoimetamist avatud.

 

4. Paremad raha tagastamise õigused. Kaupleja peab tagastama tarbijale toote eest raha 14 päeva jooksul alates taganemisest, sealhulgas ka tarnekulud. Kaupleja ei peab tagastama lisatarnekulusid, kui tarbija on valinud muu kui tavapärase tarnemeetodi, näiteks palju kiirema, ent ka kallima tarneviisi (näiteks ekspresstarne). Samal ajal on kauplejal õigus raha mitte tagastada enne, kui ta on kaubad tagasi saanud või kui tarbija on esitanud tõendi, et ta on kaubad tagasi saatnud.

Praegu tuleb Eestis nagu paljudes teisteski ELi liikmesriikides raha tagastada 30 päeva jooksul, nii et otse- või kaugmüügi puhul tagastatakse raha Eestis ja teistes liikmesriikides tulevikus palju kiiremini.

 

5. Tarbija kohustus tagastada tooted 14 kalendripäeva jooksul. Lepingust taganemise korral on tarbija kohustatud tagastama kaubad kauplejale 14 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud teisiti, näiteks kui kaupleja tuleb ise kaupadele järele. Praegu peab tarbija Eestis kaubad tagastama 30 päeva jooksul.

 

6. Tarbija kannab tagastamisega seotud kulud. Tarbija peab kauglepingust või väljaspool äriruume sõlmitud lepingust taganemisel tasuma kaupade tagastamisega seotud kulud, kui kaupleja on teda sellest selgelt teavitanud. Kui kaupleja ei teavita sellest, siis peab ta tagastamisega seotud kulud ise kandma. Samuti peab kaupleja esitama enne ostu sooritamist selgelt vähemalt hinnangu maksimaalsete kulude kohta, mis kaasnevad internetis või posti teel ostetud suurte kaupade, nagu diivani või külmkapi tagastamisega, et tarbija saaks teha teadliku valiku, kelle käest osta. Väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul kehtib ka see, et kui kaubad on tarbija koju toimetatud lepingu sõlmimise ajal ja neid kaupu ei saa tavapäraselt posti teel tagastada, siis peab kaupleja kaubad oma kuludega ära viima.

 

Praegu peab tagastamiskulud kandma kaupleja, võib vaid sõlmida kokkuleppe, et tarbija kannab tavapärased asja tagastamiskulud kuni 10 eurole vastava summa ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarniti asi või osutati teenus, mis ei vasta tellimusele.

 

7. Suurem kaitse telefoni teel lepingu sõlmimise korral. Kui tarbija nõustub sõlmima telefoni teel pakutud lepingut (telemarketing), siis peab kaupleja kinnitama tarbijale tehtud pakkumist püsival andmekandjal, samuti loetakse leping sõlmituks alles pärast seda, kui tarbija saadab oma nõusoleku. Sellega välditakse olukordi, kus tarbijale saadetakse telefoni teel antud nõusoleku põhjal mittesoovitud tooted ja nõutakse talt nende eest tasumist.

 

8. Varjatud kulud ja eelnevalt märgistatud märkeruudud veebilehtedel on keelatud. Tarbijatel tekib kaitse internetis varitsevate „hinnalõksude” eest. Mõnikord püüavad petturid meelitada inimesi maksma „tasuta” teenuste, näiteks horoskoopide või retseptide eest. Uue õigusakti kohaselt peab tarbija selgelt kinnitama oma teadmist, et ta peab tasuma. Ka näiteks internetis lennupiletit ostes võidakse teile pakkuda ostu sooritamise käigus lisavalikuid, näiteks reisikindlustust või rendiautot. Neid teenuseid võidakse pakkuda juba märgistatud märkeruutude kaudu. Praegu peavad tarbijad need märkeruudud tühjendama, kui nad ei soovi lisateenuseid. Uute nõuete jõustudes on juba märgistatud märkeruudud kogu Euroopa Liidus keelatud.

 

9. Krediitkaardi ja kliendiliinide kasutamise tasude kadumine. Kaupleja ei saa nõuda tarbijalt krediitkaardiga (või muul viisil) maksmise eest suuremat tasu, kui on kaupleja tegelikud kulud seoses kasutatud makseviisiga. Need kauplejad, kellel on telefoninumbrid, millel tarbija saab nendega lepingu asjus ühendust võtta, ei tohi nõuda suuremat tasu tavapärasest telefonikõne tariifist.

 

10. Parem kaitse tarbijale seoses digitoodetega. Info digitoodete interneti-müügi kohta muutub selgemaks, hõlmates andmeid nende funktsioonide, riist- ja tarkvaraga ühilduvuse ning tehniliste kaitsemeetmete rakendamise kohta, mis võivad näiteks piirata tarbija õigust teha sisust koopiaid. Tarbijad saavad õiguse digitaalse infosisu, näiteks muusika või videote ostust taganeda, ent seda vaid kuni hetkeni, mil allalaadimise protsess algab.

 

Allikas: aripaev .ee