reinolen 178 Postitatud Mai 31, 2014 Ehk on keegi, kes otsib või kelle firma poolt otsitakse suveks töötajat? Tööle saaks asuda Juuli kuust. Ehk on kedagi kes teab kedagi Share this post Link to post Share on other sites
tripp 140 Postitatud Mai 31, 2014 Ehk on keegi, kes otsib või kelle firma poolt otsitakse suveks töötajat? Tööle saaks asuda Juuli kuust. Ehk on kedagi kes teab kedagi No mis sa ka teha oskad? Share this post Link to post Share on other sites
reinolen 178 Postitatud Mai 31, 2014 No mis sa ka teha oskad? olen kiire õppija aga varem enamus siukesed jõutööd, it asjadega saan ka enamvähem hakkama kui juurde õpetada Sent from my MI 2A using Tapatalk Share this post Link to post Share on other sites
Ahti Mänd 17 Postitatud Juuni 1, 2014 Kui siia juba taoline teema püstitati, siis põhimõtteliselt sama soov, mis reinolen’ilgi, kuna istun hetkel töötuna kodus. Suurt usku muidugi ei ole, et sellest miskit praktilist kasu on, aga ei või iial ette teada. Minu töövaldkonnad: Müürsepatööd: Põllukivid, paas, plokid, tellised, klompimised etc, iga materjali puhul puhas vuuk. Põllukividest iluplokkide valmistamine. http://www.hot.ee/maakivid/ (soovi korral eraviisiliselt, ametlikult Eestis keelatud) Puusepatööd: Maja karkassid, katused, põrandad, voodrid, puidust ilunikerdused etc. Renoveerimis- ja restaureerimistööd: Vanade puitmajade ja nende detailide algupärane taastamine. Hüdroisolatsioonitööd: Keldriruumidesse sissetungiva survelise põhjavee sulgemine ning keldri veekindlaks tegemine. Piirdeaiad: Kunstipäraste puitnikerdustega piirdeaedade tegemine või mida iganes. Krohvimistööd: Lubikrohv, tsementkrohv, kipskrohv, hüdrofoobne krohv. Kipsitööd: profiilkarkasside tegemine, kipsplaatide paigaldus, Betoneerimistööd: Väiksemate pindade armeerimine ja betoneerimine, murenenud betoonrajatiste renoveerimine ja algse kuju taastamine. Välikaminad Plaatimistööd Kanalisatsioonitööd Ei tee elektri- ega san.tehnika töid, samuti ei keevita. Ahti Mänd 51-946-015 [email protected] Share this post Link to post Share on other sites
WHISTLER 7 Postitatud Juuni 1, 2014 No kui juba, siis juba. Ma aastakese juba töötu olnud. Kogemust siis: autoremondi alal, veoautoremondi alal, autode keretööde alal, saan hakkama enamus santehniliste töödega, oskan keevitada, olemas B, T ja tõstukiload Töötanud ka husqvarna esinduses mehhaanikuna (saed, niidukid, raiderid, traktorid, võsakad, trimmerid. Samuti rollerid, atv´d) Sobiks mehaaniku, traktoristi/kaubikujuhi töö, müügitöö (mitte toidupoodi). Asukoht SAAREMAA! Share this post Link to post Share on other sites
unxv 11 Postitatud Juuni 1, 2014 kuidas selliste suurepäraste oskustega mehed tööta on ??? Share this post Link to post Share on other sites
Ahti Mänd 17 Postitatud Juuni 1, 2014 unxv, Eesti juba on selline omapärane maa, et tööd jaguks niipalju, et selle tegemiseks ei jatkuks ka kümnest elueast - kuid tingimusel, et teed seda tasuta või veel parem, maksad oma taskust peale... 1 WHISTLER reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
walc 276 Postitatud Juuni 2, 2014 Mis palk on ehitajale Eestis normaalne palk praegustes majandustingimustes...noh, et võiks end liigutada... Share this post Link to post Share on other sites
Ahti Mänd 17 Postitatud Juuni 2, 2014 walc, See on küsimus, kus ehitajate endi tõekspidamised lahknevad jämedalt kaheks: tükitöötegijaiks ja tunnipalga alusel tegijaiks. Mõlemal kontseptsioonil on omad plussid ja omad miinused, kusjuures mõlema kontseptsiooni miinused jäävad ületamatuteiks. Ise kuulun tunnipalga eest töötavasse kategooriasse, erandina olen vaid suuremamahulisi müürsepatöid tükitööna aktsepteerinud ja teinud. Keskmine palk on praegu reeglina kokkuleppel 6-8 eurot tunnis, millest tuleb 3 eurot tunnis maha rehkendada, mis on oskustöölise enda otsene töökulu - nimelt 20 aasta statistiline kogemus näitab, et igaaastane keskmine kulu kõikus 40-45 krooni vahel, euroajastul pole see muutunud, jäädes ajavahemikku 2.60 – 2.90. Seega 6-8 eurose reaalse tunnipalga juures jääb reaalseks puhastuluks 3-5 eurot tunnis ehk siis teisisõnu kuu netopalgaks (160 töötundi) 480 – 800 eurot, mis ei tohiks küll üle mõistuse palju tahetud saada. Tõsi on muidugi see, et nende oskustööliste kulud on madalamad, kes töötavad väga kitsas sfääris ühel erialal. Eeltoodu kehtib muidugi mustalt töötamise kohta, sest kui taolisest reaalsest tulust veel riigimaksud maha arvata, jääks oskustöölise reaalne palk juba kojamehe palga tasemele ja muutuks mõttetuks. Ära valesti mõista. Ma hindan kojamehi, kõik tööd on vajalikud. Jutt on oskustest. Kojamees võib igaüks olla, oskustöid igaüks ei tee. Koefitsient on teadaolevalt 1,71 (sots- ja tulumaks), seega ametlikult töötamiseks peaks tööandja maksma Eestis oskustöölisele 11-14 eurot tunnis, et talle 500-800 eurot puhastulu kuus järgi jääks. Sel põhjusel jääb ka Toompea võitlus ümbrikupalkade vastu tagajärgedeta, maksupoliitika on vale – Eestis ei leidu firmat, kes oskustöölisele taolist palka maksaks, sest ta langeks kohe konkurentsist välja. Ta lihtsalt ei saaks tööpakkumisi. Sel põhjusel eiratakse totaalselt muide ka turvanõuetega seonduvaid kulutusi. Ammugi aga ei leidu eratellijat, kes taolist palka maksaks, turvanõuetega seonduvatest kulutustest rääkimata... Seetõttu on minulgi tööraamatusse kogunenud ametlikult vaid 17 tööaastat, millest 11 aastat jääb nõukaaega ja olen olnud sunnitud põhiliselt töötama mustalt, et hinge sees hoida. Share this post Link to post Share on other sites
walc 276 Postitatud Juuni 2, 2014 Mhm. Karm. Kas krooniajal siin ehitusmulliga suuremad palganumbrid siis ei olnud? Kestis teine ka 5-7 aastat umbes... Kas tõesti kulub igapäevaselt 8x3=24eur omakuludele? Selle all siis transport peamiselt? Kuus teeb see ju juba 20x24=480eur. Natukene liiga palju pole peale maksta töö tegemise rõõmuks? Minu silmis on küll ehitajad alamakstud Eestis ametlikult. Tänasel päeval ka ilmselt mitteametlikult. Ega elektrikute palgad suuremad ole ehitusel, ma pakun. Kahju muidugi neist meestest, kes antud valdkonnas proffid. Ehitusmull solkis ikka korralikult seda turgu. Majanduslikult mõeldes ega lihtne pole palgata ehitajat ka. Kui väiksem remont läheb sulle maksma 4000eur, siis võttes näiteks Eesti keskmist palka (mis ei ole üldse statistiliselt aus number mängimiseks, sest seda mõjutab räigelt rikkama osapoole ebaproportsionaalne palganumbri hüpe), siis saades seal kätte 500-800eur kuus näiteks - sa ei jõuagi ehitajat isegi praeguste palganumbrite juures lubada. Variant nr.1 - kogume raha. Miinus inflatsioon sööb ära. Variant nr.2 - võtame pangalaenu. Miinuseks intress. Seega isegi kui keskmine eestlane soovib palgata endale ehitajat tööd tegema, siis ta väga ei ole selleks võimeline hetkel. Share this post Link to post Share on other sites
goga 0 Postitatud Juuni 2, 2014 Ahti jutt on õige. Ja walc ega auto pole ainuke mida töö tegemiseks vaja sellega minnakse kohale ja paraku on asjad läinud seda rada et suuremalt jaolt pead kasutama oma isiklikke tööriistu kui tahad midagi teha. See on minu arvamus mis ei pretendeeri püha tõena. Share this post Link to post Share on other sites
walc 276 Postitatud Juuni 2, 2014 Ma ei kahtlegi selles jutus. Mind tänane hetke olukord ka huvitas sellepärast. Ise pole ehitusega kokku puutunud rohkem, kui ise tellija rollis olles. Nädalaga tehti ära 3500eur tellimus, millest 1700eur oli piltlikult töö hind ainult. Kui see nüüd lükata kuu hinnale ümber, siis töö tellijale läks ehitaja maksma 6800eur kuus (puhtalt töö raha). Väga palju rohkem nagu ei jõuaks ka maksta. Kui palju sealt nüüd kellegile kukkus - ma ei tea. Kahju lihtsalt töö tegijatest. Ise olles sarnasel erialal (elekter) tegin meelega valiku praeguse tööandja osas, kuna ise transporti kinni makstes oleks mu reaalne palk vähenenud märkimisväärselt (küte + teise auto soetamine perre). Ma ei kujuta ette, et kas ehituse valdkonnas on selliseid valikuid üldse võimalik teha or sõidavad maasturiga tööpakkujad lihtsalt räigelt ehitajatele selga ja ise naudaivad magusat rahamaitset.... Share this post Link to post Share on other sites
džaan 1 Postitatud Juuni 2, 2014 Paneks oma töö kuulutuse kah paika: Kogemused: 3 suve laotööline olnud Enicsis. 3 suve kogemus trimmerdamisel valla territooriume. üks suvi sai ka võsa lõigatud metsas väikene mootorsaega töötamise kogemus kirvega suuri pakke on lõhutud (9h päevas, jõuan küll ) aia auke kaevanud... jne... ühesõnaga füüsiline töö . Asukoht Tartumaa, keegi mind värvata tahab siis ps. Share this post Link to post Share on other sites
Ahti Mänd 17 Postitatud Juuni 2, 2014 walc, 1.Ehitusmulli perioodil olid kõrgemad palgad küll, kuid see periood ei olnud kuigi pikk, igal juhul mitte 5-7 aastat. Algas ta tasapisi anno 2004, mil sai võimalikuks suurema tööjõu väljavoolu algus, mis sundis ka siinseid tööandjaid tasapisi palku tõstma, ikka pisitasa, pisitasa. Näiteks 2004 oli ühe ploki ladumishinne 7 krooni, aastaks 2006 tõusis see 11 kroonini, 2007 aasta algul 15 kroonini ja suvel 20 kroonini. 2007.aasta oli ses mõttes kuldaeg, sest palgad jõudsid osaliselt siis lääne tasemele – kuid see kestis vaid pool aastat. Teiselt poolt oli see ka suurim firmade kunstlikult lõhkiajamise periood, kus lõppkaotajaiks jäid alati töö tegelikud teostajad, kes jäi palgarahadest ilma – kolme aasta jooksul (2005 – 2007) jäi seetõttu minulgi saamata ligi pool miljonit krooni. Nii et mis kasu sest oli, et lühikese perioodi vältel teenisin 40 000 – 50 000 krooni kuus. Tegelikult küll poole vähem, sest toona tegin tavaliselt 14-15 tunniseid tööpäevi, laupäevad ka, kuus tavaliselt kokku 320 – 330 töötundi. Mull lõhkes 2007 detsembris, 2008 jaanuaris kukkusid tööhinded 50-70%. 2.Igapäevaselt ei kulu 8x3 euri, said veidi valesti aru, transporti ma üldse pole kunagi arvestanud, kuigi peaks. Ei, tegemist on põhiliselt tööriistadega. Kümmekond vajalikku elektritööriista on siinjuures veel kõige väiksem mure, kui neid korralikult hoida, siis ei pea neid kuigi tihti asendama, väike relakas, mis mul anno 1997 peaaegu terve kuupalga maksma läks, töötab korralikult koguni tänaseni – 18 aastat. Põhiline kuluallikas on kõikvõimalik pudi-padi, mul on vajalike tööriistu kokku ca 10 000 euro eest, lisaks ainuüksi tööriiete ja –jalatsite peale kulub aastas üle 300 euro... 3.Ehitajad on loomulikult Eestis alamakstud, ükskõik, kas siis musta või ametliku standardi järgi. 4.Ehitusmull tegelikult ei solkinud seda turgu. See on üks levinud müütidest. Sant on ta olnud 90-ndate algusest peale tänase päevani – põhiliselt seetõttu, et põhiilma teevad ühelt poolt poliitikutega seotud ning seetõttu nende poolt kaitstud ja soositud aferistid ja teiselt poolt kaunis paljude tööandjate „leidlik ahnus“. Oled kindlasti kuulnud usinalt levitatavat „käibetõde“: „Õpi korralikult amet selgeks, tööta ausalt ja usinalt ning sul on alati töö olemas“. Eestis see ei ole paraku nii. Olen ise läbi elanud mitu korda järgneva stsenaariumi – tööandja on mind lahti lasknud, sest olen kaine ja teen liigalt korralikult tööd ning ta jätkab töö tegemist joodikutega. Absurd, eks? Aga ei ole absurd mõne tööandja vaatevinklist. Vaata, ka joodikud oskavad lõppude lõpuks tööd teha, kasvõi ümbertegemise hinnaga, aga kuna nad tööfrondil alatasa viinavõtmisega vahele jäävad, siis firmadesiseselt on kehtestatud trahvid. Ja on veel hea, kui joodikust töötaja suudab leivaraha välja teenida – lõviosa nende palgast jõuab de facto trahvirahade näol tööandja taskusse. Eestis ametlikult võlavanglaid ei ole. Tegelikkuses nad aga siiski eksisteerivad ning kontrollib seda kuritegelik all-maailm. Mitteametliku võlavangla asukaid kasutatakse suurehitusetel, palka neile ei maksta, saavad ainult süüa, olen nendega kokku puutunud. Nad on vagurad, sest omal ajal asja käimalükkamisel tapeti tõrkujad teistele hoiatuseks halastamatult maha. Tõestada ei saa, aga oletada võib, et asja kaitse ulatub Toompeani välja. Loomulikult ei lükata iga sms-laenu mittetagasimaksjat taolisse hakklihamasinasse, selle asukad on reeglina võlgu jäänud kriminaalne element. 5.Jah, ega keskmine eesti inimene ehitustöölist eraviisiliselt palgata ei suuda, see jääb suhteliselt väheste pärusmaaks. Keskmine eesti inimene püüab teha kõik ise, mis vähegi saab ja palkab oskustöölise põhiliselt mõnd lühiajalist akordtööd tegema. Share this post Link to post Share on other sites
walc 276 Postitatud Juuni 3, 2014 Ma võisin liialdada aastatega, kuid üpris korralik boost enne mulli aegseid palkasid - said siis kätte or not. Paljud said - samas paljud ei saanud ka. Kui ikka palgad tõusid seal 2-3x lihtsalt, siis võiks nimetada õhku täis olukorraks. Isegi laotöölised said 15000 krooni palka. Mine täna lattu - ega nad seal üle 600-800 ilmselt saa. Ja mullist on mõnedki aastad möödas. Tõstukilubadega võib rohkem saada, kui 600-800eur. Endal seda rõõmu ei olnud mulli ajal. Palka tõsteti täpselt 10% aastas, inflatsioon jäi sinna 5% kanti. Samas jätkas mu palganumber kasvamist ka peale mulli rohkem või vähem ja tänase seisuga olen üpris rahul. Noh, alati võiks ju rohkem Mäletan veel, et kui ma sain oma 5000-8000 krooni vahele jäävat palka, siis sõbrad ehitajad tulid kuus +20k krooniste palkadega ja koguaeg tants ja trall. Üpris tigedaks ajas see, et ma tegin sama palju tööd, kui nemad. Mõni mees suutis päevaga isegi 8000krooni kokku ajada. Üldjuhul elustiilide juures oli see järgmiseks päevaks enam-vähem otsas 2. punkt on tõesti ehitaja töö eripära suur miinus. Sarnane probleem on ka elektrikutel. Nii mõnigi töövahend võib maksta 1000-20000 eurot. Selgita seda siis kliendile, et tema ju kaudselt peab selle kinni taguma Veel peab elektrikul tööriist olema kontrollitud. Olenevalt töö intensiivsusest peab mõni käima iga 6 kuu tagant, mõne seadmega saab 2-3 aastat intervalli. Iga kontroll jällegist maksab. 3. punkti osas olen arvamusel, et Eestis on täiesti normaalne töölise palk vahemikus 800-1200 kätte. Kui saad vähem, siis otsi uut tööd...samas rohkem ei peaks ka saama normaaltundidega. Meil osad kogenenud elektrikud (+10a staazi ühel ametikohal) teevad tööd täitsa 650eur kätte kuus. Kuna enamus elektrikuid jäid mullist välja rohkem-vähem, siis ei oska nad ilmselt unistada ka 2000eur palkadest, nagu iga teine ehitaja.... 4. punkti ei oska kommenteerida. Elu seda mustemat poolt ma ei ole näinud. Ilmselt võib seal täitsa tõetera sees olla. Olen kaudselt seda elu näinud ja kuulnud ja kes seal sees, siis enamjaolt on nad kõik tänaseks juba betoonsussidega suplemas käinud - püsivalt. Or metsa seenele eksinud.... 5. punkti osas on mul jällegist arvamust, et mis mõte on ehitajat siis Eestis omada üldse, kui keegi teda palgata ei jõua. Kõiki teisi ametipoisse saab üks tavakodanik endale lubada - ehitajat aga mitte. Nagu kerge iroonia on kuskil rändlemas....or what?!? Notarid (juristid) ja it-poisid jäävad mulle ka arusaamatult kalliks teenuseks. Ok, juristidest ma saan veel aru - lähevad minusilmis arstidega ühte patta ja peavad enne tööle asumist kulutama palju aastaid teooriat praktiseerides, kui saavad ise alles esimese sõna sekka õelda. it-poisid lähevad minu silmis aga torumeeste ja ehitajatega ühte patta ja nende palgad võiks olla ka seal 800-1200 vahemikus. Tänapäeva Eestis aga teenust mujale müües saavad it-poisid märkimisväärselt rohkem, kui teised ametivennad kõrvalerialadel. Karm reaalsus. Ok. Vb olin it-meeste osas natukene karm. Nad peavad iga kuu end harima ja uue infoga kaasas käima. Ehituses aga väga see tehnoloogia iga kuu ei muutu. Üldiselt tänapäeva eestis on tavatööllise normaalpalk seal 800-1200 vahel, töödejuhid ja ülemused siis vähe rohkem teinekord, naistel aga üldiselt vähem. Ladvikut ma üldse ei kommentaari - see on ulme. Mõnikord minujaoks isegi arusaamatu. On tõesti ka põhjendatud inimesi, kes seda palka ka reaalselt väärt....kuid enamus mitte. Maksudele head lahendust ei olegi. Suurendades toetame varimajandust. Vähendades tekib puudujääk. Kasutatakse nagunii suurt osa ebasihtpäraselt. Päeva pealt ei muutu miski ja niikaua kui meil on vananev ja välja rändav ühiskond, siis seda hullemaks siin sopatiigis see elu meil läheb. Senikaua aga popsutame piipu ja edu töö otsimisel. Ma pean veel see aasta planeerima - idee on teha korteris natukene remonti, aga mis mahus ja kas jõuab veel see aasta kordineerida seda - ei julge lubada. Aga kui läheb tegemiseks, siis Ahti käest küsiks küll hinda Erinevalt teostest sopaehitajatest tundub aus ja tubli mees Meil ilmselt ongi vaja sellist kuldsete kätega üldehitajat. Share this post Link to post Share on other sites
Keeru Pulk 33 Postitatud Juuni 3, 2014 it-poisid lähevad minu silmis aga torumeeste ja ehitajatega ühte patta ja nende palgad võiks olla ka seal 800-1200 vahemikus. It-poisid ei koosne kõik programeerijatest ja vanem spetsalistidest. Päris palju just selles vahemikus saavadki palka .. julgen väita, et 60% vähemalt. Välismaal on muidugi juba teised palgad aga kõik firmad tulevad siia või müüvad välismaale siinseid töötajaid just selle madala palga taseme pärast. E: Summade juures mõtlesin ma Netot muidugi Share this post Link to post Share on other sites
walc 276 Postitatud Juuni 3, 2014 It-poisid ei koosne kõik programeerijatest ja vanem spetsalistidest. Päris palju just selles vahemikus saavadki palka .. julgen väita, et 60% vähemalt. Välismaal on muidugi juba teised palgad aga kõik firmad tulevad siia või müüvad välismaale siinseid töötajaid just selle madala palga taseme pärast. Võibolla tõesti. Ma võtsin enda tutvusringist ja seal küll kõik teenivad it-teenust pakkudes +1200eur kuupalka + ametisõidud taksoga jms luksused. IT-osakonna sekretär saab näitena kätte 1000eur. Aga noh, ma ei tea ka kõike it-valdkonnast ja võibolla juhuse tahtel on ette jäänud see edukam pool äkki (rohkem makstud).... Aga jah - mina isiklikult ei tea ühtegi it-meest, kes teeniks alla 1200eur kätte, enamus saavad 1500 ringi Näitena oskan välja tuua ainult otseselt oma sõpru/tuttavaid ja naise firmas olevaid arendajaid ja disainereid. Nii mõnedki said juba 2-3a tagasi sellist palka. Ilmselt hinnad langenud ei ole. Pigem püsinud või tõusnud. Share this post Link to post Share on other sites
admin 172 Postitatud Juuni 3, 2014 It-poisid ei koosne kõik programeerijatest ja vanem spetsalistidest Kahjuks nii enamuste jaoks on. Oled progreja oled IT kui pole siis pahasti. Lihtsalt öeldes. Share this post Link to post Share on other sites
Ahti Mänd 17 Postitatud Juuni 3, 2014 walc, Ühes asjas jään siiski erimeelsusele – ma ei arva, et nn. buumiaegne palgatõus 2004-2007 endas õhku sisaldas. Mäletan seda perioodi väga hästi, tean ja saan aru, et toimuv paljudel sita keema ajas, kui mõnes valdkonnas palgad reeglipäraselt 3-4 korda aastas tõusma hakkasid, enamikus aga vaevaliselt või üldse mitte, eelkõige aga ehituses, kus surve palganumbrile kõige suurem oli. Kui üldse kuskil õhku oli, siis mägede paneelmajade korterite hindades. Sisuliselt oli tegemist siiski normaalse arenguga palgapoliitikas läänele järelejõudmises ja tuleb vaid kahetseda, et see normaalne areng toore jõuga kinni keerati enne kui ta kogu ühiskonnale jõudis laieneda. Ei maksa eksitada lasta end müütidest a la läänel oli sinnamaani jõudmiseks sada aastat aega, Eesti ei saagi 20 aastaga sellel pulgal olla. See pole mingi raketiteadus, kõige alus on energia hinnad ja kui võrrelda Eestit Lääne-Euroopa riikidega, on erinevused minimaalsed, tegelikkuses ei takista miski peale ahnuse rakendamast ka Eestis tegelikele töötegijatele inimväärseid palku. Lihtsalt Lääne-Euroopal on Ida-Euroopat vaja odava jõujõu maadena. P.S. Märkisid, et „idee on teha korteris natukene remonti, aga mis mahus ja kas jõuab veel see aasta kordineerida seda - ei julge lubada. Aga kui läheb tegemiseks, siis Ahti käest küsiks küll hinda“ Üks mu eripärasid on see, et ma ei tee eales mingeid hinnapakkumisi ja erinen selles mõttes tükitöötegijaist, hoidun isegi suurusjärgu prognoosimisest. Mõnikord on see muidugi võimalik, tihtipeale aga täiesti välistatud. Olen paarkümmend aastat näinud hinnapakkumiste reaalseid tulemusi. Reeglina annab töö tellija kõige odavamale pakkujale ning reaalseks tulemuseks potjomkini küla – pealtnäha ilus ja kena, kuid rohkete VARJATUD defektidega töö. Varjatud defektidega töö tulemusest pole võimalik tavaliselt lahti saada isegi siis, kui töö saab suurema numbriga hinnapakkumise teinud firma või isik – rolli hakkab mängima võimalus saada tööst suuremat kasumit. Minu eluaegne moto on olnud järgmine: „Iga korralik töö võtab aega just nii palju kui ta võtab ja maksab just nii palju kui ta maksab, ei tundigi vähem või rohkem ega sentigi vähem või rohkem“. Inimestele see moto reeglina ei meeldi, neile meeldib reeglina vähema raha eest võimalikult suuremat tulemust näha ning järgnevad etteheited a la „miks nii aeglaselt kõik läheb...“ On muidugi tõsiasi, et seda pole alati järgida saanud, firmades on käsk vanem kui meie ja kui ei tee sina, oled kohe tänaval ja teeb keegi teine. Töökoodeks reaalses elus on siin lihtne: §1. Ülemusel on alati õigus, §2. Kui ülemusel ei ole õigus, vaata §1. Share this post Link to post Share on other sites
kivi3 225 Postitatud Juuni 3, 2014 Töö tegemiseks kuluvat aega saab väga lihtsalt arvutada vastavalt Murphy seadusele - võtke aeg, mida te arvate mingile tööle kuluvat, korrutage see kahega, liitke üks ja tõstke tulemus järgmisesse suurusjärku - nii saab esialgselt planeritud 2-st minutist 5 tundi. Share this post Link to post Share on other sites
napoleon 345 Postitatud Juuni 3, 2014 IT meeste kohta ütleks, et oskasin programmeerida juba keskkoolis. Ülikoolis olid progemisained lõbusad, sai õppejõuga vaielda ja tihti jäi ka minu sõna peale. Aga isegi ülikoolis oli vähe neid, kes tahtsid asjast aru saada mitte linnukest kirja. Kas IT on keeruline - kui nii küsida, siis kindlasti, kuna pole võimalik asju üks kord selgeks õppida ja kogu elu nende teadmistega töötada. Aga pigem on see huvitav kuna isegi kui raamid on paigas, on lahenduse osas suures osas vabad käed. Väga paljudele see ei sobi, kui polegi kuskilt näpuga järge ajada kuidas asjad käivad. Kindlasti on see nii ka paljude teiste ametitega, aga palga määrabki nõudluse ja pakkumise suhe. Enamasti peab hea IT inimene suutma end kurssi viia ka kliendi äriloogikaga ehk teadma üht-teist raamatupidamisest, müügist, logistikast ja paljudest muudest asjadest. Seejuures peab oskama ka suhelda ja vajadusel ka ärritunud või ilmselgelt lolli kliendiga rahulikuks jääma. Ahjaa kirss koogi peal on muidugi see, et suuremate asjade golive(uute asjade paigaldamine ja esmane test IT poolt) on enamasti jaanipäeval ja jõulude ajal, kui on pikemad pühad ja see kõige vähem teiste tööd segab. Mulle see töö kõigest hoolimata meeldib, kui keegi lihttöö eest sama palka pakuks, teeks ikka oma tööd edasi Siin foorumis tõstaks küll nii mõnigi käe, aga kui keskmisi inimesi vaadata, palju neid on, kes sellega hakkama saavad ja ka tahavad seda teha? kivi3 poolt pakutud valem tööaja hindamiseks on küll pisut ülepingutatud kuid enamvähem..... mina võtan enamasti optimistlik hinnang x2 pluss murphy koefitsent olenevalt asjaoludest ja enamasti reaalsus umbes sinna jääbki. Mingi hinnangu peab andma, ise ei ostaks ma samuti tööd, kus isegi umbmäärast hinnangut anda ei taheta. PS. mölisen siin niisama, ehk on kellelegi abi. Ise tööd ei otsi ega paku kuigi viimase koha pealt võib siiski juhtuda, et lähitulevikus mõnega, kes siin sõna on võtnud, ühendust võtan. Share this post Link to post Share on other sites
tripp 140 Postitatud Juuni 4, 2014 Ma ise arendada (progeda, programmeerida ) ei oska, kuigi üheks minu tööülesandeks on arendajatele spetsifikatsioonide kirjutamine. Need peavad olema sellised, et saab aru klient ja selle järgi oskaks ka arendaja teha seda, mida vaja. Olen siis niiöelda vahelüli kliendi ja arendaja vahel, ehk majandusinfosüsteemide konsultant. Kõlab igatahes... uhkelt , kuigi siin tegelikult midagi uhket ei ole. Share this post Link to post Share on other sites
Spezz 467 Postitatud Juuni 4, 2014 Ma ise arendada (progeda, programmeerida ) ei oska, kuigi üheks minu tööülesandeks on arendajatele spetsifikatsioonide kirjutamine. Need peavad olema sellised, et saab aru klient ja selle järgi oskaks ka arendaja teha seda, mida vaja. Olen siis niiöelda vahelüli kliendi ja arendaja vahel, ehk majandusinfosüsteemide konsultant. Kõlab igatahes... uhkelt , kuigi siin tegelikult midagi uhket ei ole. Meenus kohe see 1 unemployer reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
