Ahti Mänd 17 Postitatud Detsember 18, 2014 See on vist esimene artikkel Eesti meedias, kus e-sigaretti mutta ei tambita ja nähakse selle positiivset mõju tavasuitsetamisest loobumisel. Eks aeg ka juba. Nüüd on siis aeg õigeid järeldusi teha. Kuna tubakaaktsiist laekuv raha üle maailma langeb samas tempos nagu rubla Venemaal, kavandatakse juba mõnda aega e-vedelikele kehtestada aktsiisi. Põhimõtteliselt oleks see aga vale otsus, sest selle kehtestamine läheks vastuollu viimase veerandsajandi üliaktiivse tubakavastase võitlusega maailmas inimeste tervise nimel. E-sigaret on ju loodud abivahendiks suitsertamisest loobumiseks. Ja kui inimene panustab tervisele, oleks ülekohtune teda veel aktsiisiga karistada. http://tarbija24.postimees.ee/3030141/teismelised-lahevad-ule-e-sigarettidele 2 old and Pike reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
unemployer 102 Postitatud Detsember 18, 2014 Need sõnumid siin peaks kõik ikkagi tänavale saama. Alates esimesest jaanuarist peaks olema hoopis nii, et e-vedelikku käsitletakse tubakatootena. Kes viitsib registreerida meeleavalduse? Ma tulen tänavale, praegu soe ka. Võin ka meediaga suhelda ise ja need kohale ajada. 1 Pike reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
old 919 Postitatud Detsember 18, 2014 Ma eile mõtlesin, et äkki ei olegi see nii vale, et nikotiin on ravim ... mind ravis analoogist vabaks. Ainuke asi see ravim peaks olema vabalt käsimüügis . 1 Pike reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
Ahti Mänd 17 Postitatud Detsember 18, 2014 old, sorry, aga e-vedelik pole ei tubakas ega ka ravim. Kui analoogi otsida, siis on ta võrreldav... näiteks liköörikommidega, mis pole ei alkohol ega ravim, etc. 1 Pike reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
old 919 Postitatud Detsember 18, 2014 See ravimi mõte lihtsalt eile lampi tekkis . A kindlasti pole ka tegu tubaka tootega. Õige ongi ta täesti eraldi tootena määrata.Sest kui fakte vaadata on tegemist rohkem inhalatoriga kui tubaka tootega. 1 Pike reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
napoleon 345 Postitatud Detsember 18, 2014 E-vedelik vist ongi seaduse silmis käsimüügiravim, ainuke probleem et ka käsimüügiravimit tohib müüa ainult apteek ja kuna ükski apteek e-vedelikke ei müü, siis ongi nii nagu on. Share this post Link to post Share on other sites
unemployer 102 Postitatud Detsember 18, 2014 Aga millised on apteegi rajamise eeldused? Iseenesest, kui rõvedat maksu ei maksa siis why not regadki firma farmaatsiaks. Ma ei tea et ükski meie apteek oleks riigi apteek hetkel. Kõik ikkagi erasektori ettevõtted ju. Share this post Link to post Share on other sites
walc 276 Postitatud Detsember 18, 2014 Kui ei oleks meeletut lobitööd tubakatootjate poolt, siis vb isegi oleks apteegid täis e-vedelike. Suvalisi ravimeid, mida heal juhul on kuskil aafrikas rottide peal katsetatud müüakse küll Eesti inimesele, kui maailma parimat ja tõhusamat ravimit. Täielik reklaamitrikk + platseebo. Tegelikkuses olen nõus, et suits - e-suits võrdlus on pigem võrreldav sellega, et kui üks jätab joomise maha ja läheb hakkab kanepit popsuma. Nad on ikka totaalselt erinevad asjad ja ainus sarnane tegur on see kuri nikotiiin seal vedelikus ja tubakas. Minul tekkis pigem küsimus sellest nurgast, et kuna nikotiin on teadaolevalt ravim, siis kas tubakatootjatel on litsents oma tubakale ravimit lisada ehk kui teistpidi sõnastada, kas tubakatootjad on siis tänapäeva mõistes ravimitootjad ehk siis võiks tubaka tembeldada hoopis RAVIMIKS. 1 vandura reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
old 919 Postitatud Detsember 18, 2014 E-vedelik vist ongi seaduse silmis käsimüügiravim, ainuke probleem et ka käsimüügiravimit tohib müüa ainult apteek ja kuna ükski apteek e-vedelikke ei müü, siis ongi nii nagu on. Mõh a Prismas ka näiteks ju mingi suu, sugu ja sõrataudi (loe:köha, nohu jms) lett ju olemas. Ega jah neid reegelid tea. Lihtsalt tubaka alla sattumine tundub olema nagu püksi pissimine ... alguses on hea soe ... pärast ikka jama. Share this post Link to post Share on other sites
Ahti Mänd 17 Postitatud Detsember 18, 2014 Ma siin juurdlesin pool tundi ning tundub, et e-vedelik on vahest klassifitseeritav maitseainena. Kas on teisi ettepanekuid? Share this post Link to post Share on other sites
Spezz 467 Postitatud Detsember 18, 2014 http://www.sotsdem.ee/apteegiseadus/ Ravimiseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014061 § 29. Apteegiteenus (1) Apteegiteenus on ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine. (2) Apteegiteenuse osutamine on lubatud ainult sellekohase tegevusloaga apteegis ja selle struktuuriüksuses ning arvestades eri liiki apteekidele kehtestatud piiranguid. (3) Apteegiteenust võivad apteegis ja apteegi struktuuriüksuses osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Veterinaarias kasutatavate ravimite osas võib apteegiteenust osutada, välja arvatud ravimeid valmistada, ka veterinaararst.[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] (4) Proviisoriks või farmatseudiks õppivad isikud võivad apteegiteenust osutada ainult ametliku õppekava raames, omades praktikale suunamist tõendavat dokumenti, ning proviisori või farmatseudi järelevalve all. § 30. Apteekide liigid ja struktuuriüksused (1) Apteekide liigid on: 1) üldapteek; 2) veterinaarapteek; 3) haiglaapteek. (2) Üldapteek on apteegiteenuse osutamiseks moodustatud ettevõte, mille asukoht peab olema tähistatud nimetusega «Apteek» koos apteegi nimega. (3) Veterinaarapteek on apteegiteenuse osutamiseks moodustatud ettevõte, mis võib väljastada ainult veterinaarravimeid. Veterinaarapteegi asukoht peab olema tähistatud nimetusega «Veterinaarapteek». (4) Haiglaapteek on haigla struktuuriüksus, mis varustab nimetatud haiglat ning kokkuleppel teisele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid, hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid ravimite ning teiste meditsiiniotstarbeliste toodetega. (5) Haiglaapteek kontrollib tema moodustanud haiglapidaja haiglates ravimite säilitamise ja arvestuse vastavust nõuetele. Haiglaapteegil on kontrolli teostamisel õigus saada vajalikku teavet ning teha ettepanekuid ravimite säilitamise ja arvestuse kehtestatud nõuetega vastavusse viimiseks. (6) Haiglaapteegil ei ole ravimite jaemüügiõigust. (7) Riigi ülesannete täitmiseks võib riigiasutuse struktuuriüksusena luua riigiasutuse apteegi. Riigiasutuse apteek kontrollib riigi ülesannete täitmisel kasutatavate ravimite säilitamise ja arvestuse vastavust nõuetele. (8) Riigiasutuse apteek peab vastama käesoleva seadusega ja selle alusel haiglaapteegi, sealhulgas apteegi juhataja kohta kehtestatud nõuetele mööndusega, et arvestatakse sellise apteegi olemusest tulenevaid erisusi. (9) Haigla- ja veterinaarapteegi struktuuriüksuseks on haruapteek. Üldapteegi struktuuriüksuseks on haruapteek ja apteegibuss. Üld- ja veterinaarapteegi haruapteegi asukoht peab olema tähistatud apteegi nimega, millele on lisatud sõna „haruapteek”. Apteegibuss peab olema tähistatud üldapteegi nimega, millele on lisatud sõna „apteegibuss”.[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 15.07.2014] (91) Üldapteegi haruapteek võib asuda asustusüksuses, mis ei ole linn ega vallasisene linn. Haruapteek võib asuda ka linnas või vallasiseses linnas, kui seal on vähem kui 4000 elanikku.[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 09.06.2014] (10) Haruapteegi ja apteegibussi tegevusele kohaldatakse vastavat liiki apteegi kohta kehtestatud nõudeid. Apteegi struktuuriüksused kantakse apteegi tegevusloale.[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 15.07.2014] § 31. Üldnõuded apteekide tegevusele (1) Apteegist võib väljastada ainult müügiluba või sisseveo- ja turustamisluba omavaid ravimeid ning samas apteegis ekstemporaalselt või seeriaviisiliselt valmistatud või jaendatud ravimeid, arvestades käesoleva seaduse §-s 32 ettenähtud tingimusi.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (2) [Kehtetu - RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 01.07.2013] (3) Apteeki võib ravimeid hankida ainult ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale kuuluvast ettevõttest või teisest apteegist. (4) Apteegil on kohustus pidada arvestust ravimite käitlemise kohta ning esitada Ravimiametile sellekohaseid aruandeid käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 3 alusel kehtestatud korra kohaselt. (5) Üldapteegis võib lisaks ravimitele müüa ja valmistada ainult meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, kaasa arvatud toidulisandeid ja loodustooteid, tingimusel, et nende müük ja valmistamine ei takista ravimite müüki ega valmistamist. Üldapteegi tegevusloa omaja peab nimetatud toodete valmistamise alustamisest teavitama Ravimiametit. Veterinaarapteegis võib müüa ainult veterinaarravimeid ning loomade hooldus- ja muid loomapidamisel kasutatavaid tooteid.[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 09.06.2014] (51) Üldapteegi tegevusloa omaja võib teostada inimtervishoius kasutatavate ravimite ja veterinaarias kasutatavate käsimüügiravimite kaugmüüki vastava õiguse olemasolul. Ravimite kaugmüük on ravimite jaemüük arvutivõrgu abil infoühiskonna teenusena. Ravimite kaugmüüki pakkuv apteegiteenuse osutaja peab ravimite kaugmüügil järgima käesolevas seaduses, infoühiskonna teenuse seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (52) Ravimiamet annab ravimite kaugmüügi õiguse taotluse alusel, kui ravimite kaugmüügi nõuded ja tingimused on täidetud ning riigilõiv on tasutud.[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 02.07.2014] (53) Ravimite kaugmüük on lubatud ainult veebilehel, mis sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 85c punktis 3 viidatud juhiste kohastele tehnilistele, elektroonilistele ja krüptograafilistele nõuetele vastavat logo.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (54) Ravimite kaugmüüki pakkuv apteegiteenuse osutaja peab kogu Eesti territooriumil tagama saadetise ühesugused müügi- ja tarnetingimused, sealhulgas kättetoimetamistasu suuruse vastavalt saadetise kättesaamisviisile.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (55) Ravimid toimetatakse tellija määratud aadressile kolme tööpäeva jooksul pärast tellimuse kinnitamist, välja arvatud juhul, kui tellija on soovinud hilisemat ravimite kättetoimetamist või kui nimetatud tähtaja järgimine ei ole apteegiteenuse osutajast mitteoleneval põhjusel võimalik.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (56) Ravimite kättetoimetamistasu suurus ei tohi sõltuda väljastatavatest ravimitest, tellimuse maksumusest ega ravimite või saadetiste arvust tellijale.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (57) Apteegiteenuse osutaja võib korraldada samast apteegist väljastatud ravimite kättetoimetamist. Ravimite kättetoimetamisele kehtivad ravimite kaugmüügi korras kättetoimetamisele kehtestatud nõuded, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 54 sätestatu.[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 09.06.2014] (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja korra ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu, sealhulgas ravimite märgistamise ja ravimite valmistamise dokumenteerimise korra, valmistatud ravimite kõlblikkuse ajad ning seeriaviisiliste ravimite koostise; 2) tervisekaitsenõuded apteekidele ja nende struktuuriüksustele; 3) apteegiteenuse osutamise tingimused ja korra, sealhulgas nõuded ruumidele, sisseseadele, tehnilisele varustusele, personalile, arvestusele ja aruandlusele ning töökorraldusele. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 3 alusel kehtestatud määruses võib üldapteekide ruumidele ja tehnilisele varustusele esitada erinevad nõuded tulenevalt nende asumisest linnas või sellise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, mis ei ole linna staatuses. Nimetatud määruses võib ette näha haiglaapteekide ning veterinaarapteekide erisused, võrreldes üldapteekide kohta kehtestatud nõuetega. (8) Ravimiamet avaldab oma veebilehel ravimite kaugmüüki pakkuvate apteekide nimekirja koos vastavate veebilehtede aadressidega.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (9) Ravimiamet avaldab oma veebilehel järgmise lisateabe ravimite kaugmüügi kohta: 1) teave õigusaktide kohta, mida kohaldatakse ravimite kaugmüügile, sealhulgas teave, et ravimpreparaatide klassifitseerimine ning ravimite müügile ja kättetoimetamisele kohaldatavad tingimused võivad liikmesriigiti erineda; 2) teave Euroopa Majanduspiirkonnas ravimite kaugmüügil kasutatava ühise logo eesmärgi kohta; 3) teave ebaseaduslikult kaugmüügi korras pakutavate ravimitega seotud ohtude kohta.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (10) Ravimiameti veebilehel esitatakse viide Euroopa Ravimiameti veebilehele, millel avaldatakse Euroopa Liidus ravimite kaugmüügiga seotud teavet.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] § 32. Ravimite valmistamine apteegis (1) Üldapteegil, mis asub või mille haruapteek asub enam kui 4000 elanikuga linnas, on mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus. Veterinaarapteegil ravimite valmistamise õigus puudub.[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010] (2) Apteegiteenuse tegevusloa omajal on, arvestades käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevate erisustega, kohustus üldapteegis valmistada kas retsepti või tellimislehe alusel või oma struktuuriüksusele ekstemporaalseid ravimeid. Kui apteegil puudub steriilsete ravimite valmistamise õigus, peab apteeki ravimi tellima steriilsete ravimite valmistamise õigust omavast apteegist.[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 15.07.2014] (3) Kui apteegil puudub ravimite valmistamise kohustus, on tal kohustus vastu võtta retsept ravimi ekstemporaalseks valmistamiseks ning ravim mõistliku aja jooksul tellida ja väljastada. Tellimus ravimi valmistamiseks tuleb viivitamatult edastada ravimite valmistamise kohustusega üldapteegile, kes peab tagama ekstemporaalse ravimi valmistamise ning väljastamise mõistliku aja jooksul. (4) Apteegiteenuse tegevusloa omajal on kohustus võtta üldapteegi struktuuriüksuse kaudu vastu retsept ravimi ekstemporaalseks valmistamiseks ning edastada tellimus ravimi valmistamiseks viivitamatult üldapteegile, kes peab tagama ekstemporaalse ravimi valmistamise ning struktuuriüksusest väljastamise mõistliku aja jooksul.[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 15.07.2014] (5) Apteegis on lubatud seeriaviisiliselt valmistada ja jaendada ainult käesoleva seaduse § 31 lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud ravimeid. (6) Apteegiteenuse tegevusloa omaja võib üld- ja veterinaarapteegist enda valmistatud või jaendatud ravimeid edasimüümiseks väljastada ainult oma struktuuriüksusele või ravimite valmistamise kohustuseta üldapteegile ekstemporaalse ravimi retsepti või tellimislehe põhjal koostatud tellimuse alusel.[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 15.07.2014] (7) Steriilsete ravimite valmistamise õigust omav apteek võib steriilseid ravimeid teisele apteegile edasimüümiseks väljastada ekstemporaalse ravimi retsepti või tellimislehe põhjal koostatud tellimuse alusel. § 33. Ravimite väljakirjutamine ja apteegist väljastamine[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010] (1) Retseptiravimeid võib üldapteegist ja veterinaarapteegist tarbijatele väljastada ainult nõuetekohaselt täidetud retsepti või veterinaarretsepti alusel.[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010] (11) Retseptiravimeid võib üldapteegist ja veterinaarapteegist väljastada Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis õiguspäraselt väljakirjutatud retsepti (edaspidi Euroopa Liidu retsept) alusel.[RT I 2010, 7, 31 - jõust. 26.02.2010] (12) Ravimi ohutu kasutamise tagamiseks on Euroopa Liidu retsept kehtiv: 1) 60 päeva pärast väljakirjutamist, välja arvatud juhul, kui retseptile on märgitud teine kehtivusaeg; 2) kui retseptile on kantud andmed, mille koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.[RT I 2010, 7, 31 - jõust. 26.02.2010] (13) Retseptiravimite väljastamine kaugmüügi korras on lubatud elektroonilisel kujul väljakirjutatud ja retseptikeskuses salvestatud retsepti alusel.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (2) Retseptiravimeid võib üldapteegist ja veterinaarapteegist väljastada nõuetekohase tellimislehe alusel tervishoiuteenuse osutajale, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale tervishoiuteenuse osutajale, ning teistele ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, samuti isikutele, kellel on muust õigusaktist tulenev retseptiravimite hankimise õigus, ja Ravimiameti loal isikutele, kes vajavad retseptiravimeid õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. (21) Kaugmüügi korras tellitud ravimite kättetoimetamine on lubatud ainult käesoleva seaduse § 31 lõikes 52 nimetatud õigusega apteegist ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tegevuskohta omavast vastava õigusega apteegist, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 lõike 2 teises lauses sätestatud juhtudel.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (22) Ravimite kaugmüügil teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki peab ravim vastama sihtliikmesriigis kehtivale müügiloale.[RT I, 17.04.2013, 2 - jõust. 27.04.2013] (3) Veterinaararst võib veterinaarapteegis väljastada ainult veterinaarravimeid, üldapteegis ka inimtervishoius kasutatavaid ravimeid, mida kasutatakse loomade raviks. (4) Loomadel kasutatavaid retseptiravimeid, mis ei ole veterinaarravimid, väljastatakse veterinaararstile tellimislehe alusel ja tarbijatele veterinaararsti kirjutatud retsepti alusel. Veterinaarseks kasutamiseks väljastatavad ravimid peavad olema tähistatud märgistusega «Ainult veterinaarseks kasutamiseks». (5) Ravimi väljastamisel apteegist tuleb ravimi saajat informeerida ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ning säilitamisest. (6) Apteegid ei tohi avaldada retseptil olevat ravimite väljakirjutamisega seonduvat teavet, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. (7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja korra ning retsepti vormi; 2) ravimite Euroopa Liidu retsepti alusel apteekidest väljastamise tingimused ja korra.[RT I 2010, 7, 31 - jõust. 26.02.2010] (8) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega rahvatervise kaitse huvides piiranguid Euroopa Liidu retsepti alusel väljastatavate ravimite ja ravimirühmade kaupa.[RT I 2010, 7, 31 - jõust. 26.02.2010] jne jne.... Share this post Link to post Share on other sites
old 919 Postitatud Detsember 18, 2014 Aga millised on apteegi rajamise eeldused? Iseenesest, kui rõvedat maksu ei maksa siis why not regadki firma farmaatsiaks. Ma ei tea et ükski meie apteek oleks riigi apteek hetkel. Kõik ikkagi erasektori ettevõtted ju. Ee need on ühed eeldused.... a teine on see, et ravim vajab müümiseks ka luba ja sinna on probleem maetud. Share this post Link to post Share on other sites
napoleon 345 Postitatud Detsember 18, 2014 Mõh a Prismas ka näiteks ju mingi suu, sugu ja sõrataudi (loe:köha, nohu jms) lett ju olemas. Ega jah neid reegelid tea. Lihtsalt tubaka alla sattumine tundub olema nagu püksi pissimine ... alguses on hea soe ... pärast ikka jama. Vaata seda Prisma letti hoolikamalt. Sealt ei müüda ühtegi ravimit, need on kas toidulisandid või lihtsalt toiduained(nagu näiteks mesi). Share this post Link to post Share on other sites
walc 276 Postitatud Detsember 18, 2014 Vaata seda Prisma letti hoolikamalt. Sealt ei müüda ühtegi ravimit, need on kas toidulisandid või lihtsalt toiduained(nagu näiteks mesi). Prisma on jah vuss sellel teemal. Aga laadalt saab küll vene ravimeid või mingite kohalike shamanite imetoodanguid tellida, mis alates süüfilisest kuni köhani kõike ravivad Share this post Link to post Share on other sites
kivi3 225 Postitatud Detsember 18, 2014 Mis on ravimi müügiluba ja kuidas selle taotlemine käib http://www.sam.ee/m%C3%BC%C3%BCgiluba-ja-m%C3%BC%C3%BCgiloa-taotlemine Share this post Link to post Share on other sites
unemployer 102 Postitatud Detsember 18, 2014 Ehk siis Kivi ma saan aru, et igale mahlabrändile oleks vaja oma luba taodelda. Iseenesest iisibriisi ju. Ei erine kuigi palju ükskõik millise müügiloa taotlemisest va. alko oma, mis nõuab, et sul oleks aktsiisiladu või regsitreeritud aktsiisilao kasutusluba. Share this post Link to post Share on other sites
kivi3 225 Postitatud Detsember 18, 2014 Ravimile müügiloa taotlemine on mahukas tegevus, mille käigus hinnatakse müügiloa taotlusega koos esitatud dokumentatsiooni põhjal ravimi kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust. Ravimi kvaliteedi hindamise üheks aluseks on ravimi tootmisprotsessi üksikasjalik kirjeldus ning andmed ravimi omaduste kohta, samuti laboratoorsed analüüsid. Ravimi ohutus peab olema tõestatud loomkatsete abil ning kohase metoodika järgi teostatud inimuuringutes. Ravimi efektiivsuse e toimivuse üle otsustatakse ravimiga läbiviidud kliiniliste (e inim-) uuringute alusel Share this post Link to post Share on other sites
unemployer 102 Postitatud Detsember 18, 2014 Kui riik on ta ravimiks klasifitseerinud, siis on riigil kindlasti olemas ka nõutud uuringud ja see on avalik info mida nad peavad sulle andma kui küsid. Share this post Link to post Share on other sites
e-kodanik 295 Postitatud Detsember 18, 2014 Tänast olukorda iseloomustab kõige paremini Murphy soovitus "Naeratage, sest homme on veel hullem!". Need, kes müüa saaksid, ei taha seda teha ja need, kes tahaksid, ei saa. Kuna riik sellises olukorras varimajandusest ühtegi maksu kätte ei saa, siis ainus väljapääs on tirida nikovedelik aktsiisiga maksustatud laiatarbekaubana poelettidele. Tarbijale tähendab see aga eelkõige suurt hinnatõusu lisanduvate maksude ja EL-s jõustuva pudeli suuruse (max 10ml) piirangu näol. Rahva arvamust rahanäljas riik kindlasti arvesse ei võta, viidatakse Terviseameti ja jumal-teab-mis-veel ekspertide soovitustele ning vormistatakse asi nagu tavaliselt teerullina ära ja ongi JOKK. 2 kivi3 and Samet reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
old 919 Postitatud Detsember 18, 2014 Tõsine Huumor on see, et ravimist .... mis ravib ja on teatud juhtudel toteeritud (äkki küsiks niko vedelikele haigekassa totatsiooni? ) ka riigi poolt saab järsku tubaka toode mis tahetakse maksustada aktsiisiga. Banaania Share this post Link to post Share on other sites
rohe 53 Postitatud Detsember 18, 2014 Siis nad peaksid iga vedeliku tootjat kontrollima,kas nende vedelik vastab normidele. Kõiki tootjaid ei jõuta ju kontrollida. Share this post Link to post Share on other sites
napoleon 345 Postitatud Detsember 18, 2014 Kui riik on ta ravimiks klasifitseerinud, siis on riigil kindlasti olemas ka nõutud uuringud ja see on avalik info mida nad peavad sulle andma kui küsid. Riik ütleb, et nikotiin on ravim. Müügiluba ja uuringuid on sul vaja konkreetsele tootele. Share this post Link to post Share on other sites
kivi3 225 Postitatud Detsember 18, 2014 Kui riik on ta ravimiks klasifitseerinud, siis on riigil kindlasti olemas ka nõutud uuringud ja see on avalik info mida nad peavad sulle andma kui küsid. Riigil pole mingeid uuringuid ja riik neid ka läbi ei vii. Need kohustused on pandud ravimitootjale. 1 Samet reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
unemployer 102 Postitatud Detsember 18, 2014 "Joppenpuhh" oleks siin paslik öelda... Share this post Link to post Share on other sites
Spezz 467 Postitatud Detsember 18, 2014 Ehk siis Kivi ma saan aru, et igale mahlabrändile oleks vaja oma luba taodelda. Iseenesest iisibriisi ju. Ei erine kuigi palju ükskõik millise müügiloa taotlemisest va. alko oma, mis nõuab, et sul oleks aktsiisiladu või regsitreeritud aktsiisilao kasutusluba. Ravimi müügiloa taotlemine oleks tehtav asi aga see ei muuda fakti, et müüa tohib seda ainult apteegis. Share this post Link to post Share on other sites
