E-vedeliku lekkimise teema

[admin 172]

Tegin korda. Kui miskit kadunud siis kahjuks jäädavalt.

[keegiM 80]

Tegin korda. Kui miskit kadunud siis kahjuks jäädavalt.

Tänud

Nüüd teemal faktid ja loogika olemas

[Siim Sirol 18]

Minu kogemused on näidanud, et põhiliselt on probleem ikkagi wickimises. Coili sisse rohkem kui mahlakanalitesse vähem ja ei jookse Criusest midagi välja.

vot, juba tuleb arukat juttu ka.

[keegiM 80]

Ajaks siis asja veelgi segasemaks ja ma väidan, et Criuse, ja teiste taoliste bottom coilidega tegelaste, normaalse töökeskkonna jaoks, on vajalik pidev paagisisene alarõhk. Ehk teisisõnu, need tangid ei saagi töötada normaalrõhul, vastasel juhul nad lekiksid pidevalt. Nagu te teate, tekitab vedelik oma samba kõrgusega ise juba rõhu . Kuna coil asub allpool vedeliku samba kõrgust, ei suudaks vatt üksi vedelikku paagis kinni hoida, selleks on vajalik paagisisene alarõhk.  Kui te ei usu, keerake ülevalt nn kork lahti ja jätke natukeseks seisma, varsti on tilgad taga. Ja vot siit läheb asi huvitavaks. Kui nende tööks on vajalik alarõhk, siis võib juhtuda, et külma ja sooja keskkonna vahetusel hoopis rõhud korra tasakaalustuvad, mitte ei teki ülerõhk paagis. 

 

Kuidas selle sambaga siis lood on, kui kolmandik täidetud klearo on külili?     

Korralikult vikitud klearo ei leki ka sellel juhul ja samas on võimalik normaalne veipimine.

 

Ma ei ole füüsik ja koolist on omajagu aastakümneid möödas, kuid siiski meenuvad sõnad, nagu viskoossus, pindpinevus, voolavus ...

... ja muidugi soojuspaisumine ning, et vedeliku eelnimetatud näitajad mutuvad temperatuuri mutudes    

 

Lennnuki teema on täiesti omaette teema, mis ei puuduta otseselt temperatuurist tingitud muutust

[xiios 96]

Kahju, et mul Criust pole. Aga täna Aromamizeril vaba päev ja see nõustus meelsasti väikeses eksperimendis osalema. Kallasin natuke paaki tühjemaks ning panin veidi enam kui pooleks tunniks õue. Siis tõstsin tuppa soojenema. Vedelik otseselt välja ei purskunud, aga paar tilka august ikka välja oli jõudnud tunnike hiljem. Kui paak tundus juba toatemperatuuril olevat (võrdlesin köögisahtlist võetud lusikaga vastu põske hoides), siis lõpetasin katse ning keerasin tagurpidi, et näha, palju coilikambrist vedelikku välja niriseb.

 

Netist Criuse decki pilte vaadates paistab, et kui seal vedelik mööda kanaleid üles lükatakse, jõuab see kohe õhuavadeni e. pole midagi imestada, kui väga hõlpsasti välja tuleb. Aromal seevastu on ju dripperipõhi -- nagu kauss, mis kõigepealt täituma peab, et vedelik coili kõrgusel asuvate õhuaukudeni jõuaks. Ja välja ta jõudis, seega seal lükati päris paras kogus vedelikku punktist A punkti B. Keegi võiks Criusega sama testi ära teha, võib-olla natuke pikema õues hoidmisega

 

Vedelikutase katse alguses toas ning paagi terrassile asetamine.

 

Kohe peale õuest võtmist, siis veerand tundi hiljem -- on näha, kuidas paagis on tase vähenenud.

 

Siis veel jupp aega hiljem. Ja hiljem. Tase on veel alanenud.

 

Ja veel. Ja siis pärast vedeliku välja nõrutamist.

[EMTA 269]

Kuidas selle sambaga siis lood on, kui kolmandik täidetud klearo on külili?     

 

 

Kui sa vaatad kolmandik täidetud paagi vedeliku taset ja vaatad seda kus asub mahla kanal külili asetatud modil, siis sa näed, et viimane asub allpool vedeliku ülemist osa. Aga kui sa mind ei usu, et vajalik on paagisisene alarõhk, siis keera täidetud tank pealt lahti ja jäta seisma, vaata kas hakkab lekkima või mitte.

 

E: Kui pealt lahti keerates tekivad mullid vedeliku sisse, siis ka see näitab, et rõhud ühtlustuvad ja mahl paneb mulinal vati sisse jugama.

[keegiM 80]

Kui sa vaatad kolmandik täidetud paagi vedeliku taset ja vaatad seda kus asub mahla kanal külili asetatud modil, siis sa näed, et viimane asub allpool vedeliku ülemist osa. Aga kui sa mind ei usu, et vajalik on paagisisene alarõhk, siis keera täidetud tank pealt lahti ja jäta seisma, vaata kas hakkab lekkima või mitte.

 

E: Kui pealt lahti keerates tekivad mullid vedeliku sisse, siis ka see näitab, et rõhud ühtlustuvad ja mahl paneb mulinal vati sisse jugama.

 

Millest nüüd juba  räägime? 

Kas temperatuuri muutumisest tingitud paari piisa klearost välja immitsemisest ("lekkimisest") või avatud kaanega klearost vedeliku välja voolamisest? 

 

Siin juba uus sõna "märguvus" hakkab mängu tulema, mille olemusel vedelik ei imendu mitte ainult "allapoole" mingi välise rõhu mõjul, vaid "paneb jugama" ka teatud pikkus ülespoole   

Kunagi oli mul sihuke klearo nagu Kraken, mis külmast tuppa tulles kunagi ei lekkinud, sest see lekkis niikuinii igast august kogu aja, sest see oligi pmst avatud nagu dripperid    

 

 

Miks üritada tõestada, et avatud subkoilidega klearost voolab vedelik ülalt õhu peale andmisel välja (see niigi selge), kui teema tekkis temperatuurist tingitud subkoiliga klearode lekkimisest?

Aga muideks ei voola välja ka kogu vedelik välja vaid ainult "osaliselt"

Kahjuks küll suurem osa ja klearosse jääb vaid see osa, mille vikk suudab endas hoida ja "natuke veel" (sõltuvalt konkreetse mahla tihedusest, vedelikuavade suurusest ja vikkimismaterjalist ning mudugi ka temperatuurist, sest VG on madalamal temperatuurim viskoossem, kui kõrgemal temperatuuril) 

 

.... või oli mõtteks, et "super-perfektse" vikkimise tulemusena ei voola vedelik isegi avatud klearost välja?

 

Alguse juurde tagasi:

Xiios just tegi füüsilise katse, kuidas temperatuuri muutusest tingituna klearos vedeliku tase muutub, mis tähendab loodetavasti üsna "tõenäoliselt", et muutus ka klearosisene vaakum, mis on põhimõtteliselt siiski rõhk või surve (kuigi negatiivne) ja nimetatakse eesti keeles vist ka alarõhuks    

 

Xiiose katsetuse veelgi täpsemaks täpsustuseks võib muidugi märkida, et klearost kätte saadud 4...5-st tilgast on tõenäoliselt 1...2 tilka ka külmast sooja toomisel klearo metallsesse kesktorru tekkinud kodentsvett, kuid ka mahla leke on sellisest soojusmuutusest samuti olemas ja kokkuvõttes võibki väita, et klearo "lekib" ja süüd millest iganes otsima hakata, kuid unustada samal ajal, et lekke põhjuseks on temperatuurist tingitud klearo siserõhu muutus      

 

Need, kes väidavad, et nende klearo kindlasti külmast sooja viies ei leki, on tõenäoliselt enne pakasest siseruumidesse sisenemist veel viimased pikemad mahvid välisukse taga tõmmanud ja sellega on ka klearo juba eelsoojendatud, ning klearo sisetemperatuur soojenenud ning ka kondentsniiskust toasoojas klearos juurde ei teki.

 

Palju problemaatilisem oleks aga lennuki maandumisel külmalt klearot "imeda", et peale hõredamast õhust laskumist paagi siserõhku alandada     

Mahla peaks tõenäoliselt alla neelama, sest ka kõige tagasihoidlikumas seades Criusega eriti nalja pole, kui suboom krõbisema hakkaks ja seda auru juba naljalt kopsus ära ei summuta     

Seega lendamisel on tervislikum klearod salfakasse keerata ja kilekotti pista ning lennujaamas hiljem kuivatada või siis juba enne lendu tühjaks kallata, kui paarist piisast mahlast kahju hakkab

Subtank suutis mul ühel NY lennul isegi pool paaki välja ajada, kuigi hiljem toimis sama koil jälle perfektselt ilma lekketa. Tõenäoliselt oli klearo kohvris just sellises asendis, kus mõlemad koili mahlakanalid olid horisontaalasendis (muidu oleks teine mahlakanal õhul ilma mahlakaota liikuda lasknud või muutus lennuki siserõhk sellel pikal lennul mitmeid kordi,  

Kuid juba varasemalt väitsin pisikese nipi, kuidas leket vähendada - keera klearo võimaluse korral põhjaga üles ja siserõhu muutusel lekib vaid pisike osa sellest mahlast, mis viki see oli ja pääseb "kuivemalt", kuigi täiesti kuivaks ikkagi ei jää     

 

[EMTA 269]

 

Miks üritada tõestada, et avatud subkoilidega klearost voolab vedelik ülalt õhu peale andmisel välja (see niigi selge), kui teema tekkis temeperatuurist tingitud klearo lekkest?

 

Sinu sõnad on need....Kuna paaki tekib külmas alarõhk, misjärel soojenedes ülerõhk, siis vedelikult tagasiteed polegi

 

Seda ma üritangi tõestada, et mingit ülerõhku ei teki vaid tekib rõhkude tasakaal väliskeskkonnaga, mille tulemusena kaob paagist alarõhk mis mahla seal kinni hoiab. See aga on siinse teema kontekstis üpriski tähtis element, sest teised kasutajad on siin rääkinud, et nende paagid ei leki õuest tuppa astudes, mida sina kategooriliselt eitada püüad. Tulles nüüd teemasse tagasi, siis juhul kui paagis ülesurvet ei teki ja vatti on piisavalt tuugalt mahlakanalitesse topitud, ei hakkagi see lekkima tavaliste, meid ümbritsevate, temperatuuride muutumisel. Kui tekiks paagis ülerõhk, siis ei päästaks vati erinev kogus mahlakanalites lekkimisest. Selle tõestuseks piisab paagi avamine ja rõhkude tasakaalustamine, mis toob kaasa lekkimise. Kui sa mu väidetest aru ei saa, siis paremini ma ei oska ennast kahjuks väljendada.

[keegiM 80]

Sinu sõnad on need....Kuna paaki tekib külmas alarõhk, misjärel soojenedes ülerõhk, siis vedelikult tagasiteed polegi

 

Seda ma üritangi tõestada, et mingit ülerõhku ei teki vaid tekib rõhkude tasakaal väliskeskkonnaga, mille tulemusena kaob paagist alarõhk mis mahla seal kinni hoiab. See aga on siinse teema kontekstis üpriski tähtis element, sest teised kasutajad on siin rääkinud, et nende paagid ei leki õuest tuppa astudes, mida sina kategooriliselt eitada püüad. Tulles nüüd teemasse tagasi, siis juhul kui paagis ülesurvet ei teki ja vatti on piisavalt tuugalt mahlakanalitesse topitud, ei hakkagi see lekkima tavaliste, meid ümbritsevate, temperatuuride muutumisel. Kui tekiks paagis ülerõhk, siis ei päästaks vati erinev kogus mahlakanalites lekkimisest. Selle tõestuseks piisab paagi avamine ja rõhkude tasakaalustamine, mis toob kaasa lekkimise. Kui sa mu väidetest aru ei saa, siis paremini ma ei oska ennast kahjuks väljendada.

 

Vabandust, kui minu eesti keel "longab", sest viimastel aastatel seda aina vähem saan kahjuks kasutada.

 

Rõhkude tasakaalustamiseks ei pea just klearot avama, kui võimalus paar korda enne mis iganes põhjusel tekkivat siserõhu muutust paar sügavat sõõmu veipida oleks võimalik.

Pealegi avamine ei anna sama efekti (klearo jääks siiski ise külmaks), kui vahetult enne külmast sooja sisenemist paar korda veipides klearot välisukse taga eelsoojendada.

Tõenäoliselt enamus seda ka endale teaduslikult aru andmata ja sügavamalt juurdlemata teeb ja seepärast on ka surmkindlad, et ainult vikis peitubki teema  "point"

Ma ei ole väitnud kordagi, et korralik vikkimine ei ole oluline, kuid kahjuks see ei ole ainus põhjus, miks mõni ka ideaalseimalt vikitud klearo vahest mõne piisa välja laseb.

 

Kogu poleemika traagika tekkis, et julgesin just Criust nimetada, kuid vahet erilti pole, mis klearoga tegemist on - temeperatuur ja välisrõhu muutus mõjutab neid kõiki (mõnda klearot rohkem mõnda vähem), kuid sellegi poolest üritan siiski igas olukorras ka teiste suhtes viisakaks jääda ka siis, kui minul on oma arusaam asjadest ning millel juba oman või vähemalt üritan leida ka faktilist kinnitust.

[e-kodanik 295]

Prooviks sellele rõhuteadusele läheneda teise nurga alt. Nimelt jahtudes õhk kahaneb, soojenedes paisub - igaüks võib veenduda kuidas toast välja viidud tühi plastikpudel mõne aja pärast lömmis on... 
Klearos on samuti õhku ja õue minnes see kahaneb ehk siis puudu jääv ruumiosa täitub õhuavast juurde imetava õhuga. Kui nüüd tuppa tulla, siis klearos olev õhk hakkab soojenedes paisuma ning kuna tal on väljapääsu ees vedelik, siis lükkabki selle välja. Seda tsüklit võib korrata kuni klearo lõpuks vedelikust tühjaks saab ning õhk vabalt liikuma pääseb.

[keegiM 80]

Prooviks sellele rõhuteadusele läheneda teise nurga alt. Nimelt jahtudes õhk kahaneb, soojenedes paisub - igaüks võib veenduda kuidas toast välja viidud tühi plastikpudel mõne aja pärast lömmis on... 

Klearos on samuti õhku ja õue minnes see kahaneb ehk siis puudu jääv ruumiosa täitub õhuavast juurde imetava õhuga. Kui nüüd tuppa tulla, siis klearos olev õhk hakkab soojenedes paisuma ning kuna tal on väljapääsu ees vedelik, siis lükkabki selle välja. Seda tsüklit võib korrata kuni klearo lõpuks vedelikust tühjaks saab ning õhk vabalt liikuma pääseb.

 

 

Lihtne selge ja kohalikus keeles  

 

... ja mina siin kirjutasin mõttetuid romaane, mille komakohad lugeja tigedaks ajavad  

[EMTA 269]

Prooviks sellele rõhuteadusele läheneda teise nurga alt. Nimelt jahtudes õhk kahaneb, soojenedes paisub - igaüks võib veenduda kuidas toast välja viidud tühi plastikpudel mõne aja pärast lömmis on... 

Klearos on samuti õhku ja õue minnes see kahaneb ehk siis puudu jääv ruumiosa täitub õhuavast juurde imetava õhuga. Kui nüüd tuppa tulla, siis klearos olev õhk hakkab soojenedes paisuma ning kuna tal on väljapääsu ees vedelik, siis lükkabki selle välja. Seda tsüklit võib korrata kuni klearo lõpuks vedelikust tühjaks saab ning õhk vabalt liikuma pääseb.

100% õige aga oletame, et plastikpudel on enne tuppa toomist alarõhu all. Seega toas läheb ta siledaks, mitte ei paisu põrsaks. On ju nii. Kuna clearos on algselt alarõhk, siis tuppa tulles rõhud tasakaalustuvad, mitte ei teki sinna ülerõhk. 

 

E:veaparandused

[keegiM 80]

100% õige aga oletame, et plastikpudel on juba enne õue viimist alarõhu all. Seega õues läheb ta siledaks, mitte lömmi. On ju nii. Kuna clearos on algselt alarõhk, siis tuppa tulles rõhud tasakaalustuvad, mitte ei teki sinna ülerõhk. 

 

Täiesti õige tees juhul, kui "õues" oleks veel suurem alarõhk

 

Kuid...

... pudel on ilma perfektse vikita suletud "süsteem", mille sisse "õue" minnes midagi ei lisandu ega "tuppa" tulles järelikult ka välja ei pressita 

[xiios 96]

Jah, alarõhuga pudel külmas õues läheb ikka veel rohkem lömmi. Siledaks -- saunas.

[EMTA 269]

Pudeli teemas viga sees jah, kui seda võrrelda clearoga, siis peaks sinna õues vastava alarõhu sisse viima, ning tuppa minnes rõhud ideaalis ühtlustuksid. 

 

Clearo suhtes aga viiaksegi õues paaki alarõhk, kas siis veipimisega või vedeliku enda wickimisega vatti. nii ehk naa tekib paagis alarõhk. 

Oot, enne kui te mulle vastu hakkate vaidlema, kas te sellega olete nõus, et clearos on normaalselt alarõhk või mitte? Kui me selles küsimuses üksmeelt ei leia, pole nagu mõtet teiste teemadega edasi minna.

[keegiM 80]

Pudeli teemas viga sees jah, kui seda võrrelda clearoga, siis peaks sinna õues vastava alarõhu sisse viima, ning tuppa minnes rõhud ideaalis ühtlustuksid. 

 

Clearo suhtes aga viiaksegi õues paaki alarõhk, kas siis veipimisega või vedeliku enda wickimisega vatti. nii ehk naa tekib paagis alarõhk. 

Oot, enne kui te mulle vastu hakkate vaidlema, kas te sellega olete nõus, et clearos on normaalselt alarõhk või mitte? Kui me selles küsimuses üksmeelt ei leia, pole nagu mõtet teiste teemadega edasi minna.

 

Jah, paagis on alarõhk, mis sõltub hetke välisõhurõhust ja selle väärtus sõltub omakorda mitmetest faktoritest.

 

Mida tugevamalt "imed", seda suurema alarõhu klearosse saavutad.     

Kuid seda vaid hetkeni, millal mullikesed aurustunud mahlaosa tasakaalustavad

 

ja teema arenduseks:

Paaki ei teki jahedas suurem alarõhk, sest "optimaalne" klearo siserõhk, ühtlustub klearosse lisanduva jaheda õhu arvel, mis soojenedes tekitaks ülerõhu ja pressiks "optimaalse" rõhu saavutamiseni üleliigset mahla välja (juhul, kui seda "üleliigseks" muutuvat mahla varem ära ei aurustata = ei veibita)

 

[e-kodanik 295]

Klearo toimib õhu osas nagu ühendatud anumate süsteem, nii et mingisugust ala- ega ülerõhku pole olemas, kõikjal on sama rõhk, mida saate ilmateatest vaadata. Rolli mängib õhu ruumala ja selle kahanemine jahtudes, sest siis imetakse juurde täiendavat õhku ning uuesti soojendatakse juba algsest suurem kogus õhku, mis võtab algse temperatuuri saavutades enda alla suurema mahu, seda muidugi vedeliku arvelt.

[old 919]

Oeh mis seal keerulist on ....
Külma pannes rõhk väheneb paagis ja läbi wicki liigub õhku juurde, nii et kõik oleks enamvähem võrdne.
Sooja kätte minnes õhk paisub... kuna aga wicki avad põhjas siis üleliigne õhk paagist välja ei liigu ja õhu asemel surutakse vedelik mööda wicki välja.
Ehk siis kui alarõhk tekib paagis on õhul tee olemas paaki kui aga ülerõhk siis vedelike kanalite põhjas asumise tõttu see enam välja ei pääse.

[keegiM 80]

Oeh mis seal keerulist on ....

Külma pannes rõhk väheneb paagis ja läbi wicki liigub õhku juurde, nii et kõik oleks enamvähem võrdne.

Sooja kätte minnes õhk paisub... kuna aga wicki avad põhjas siis üleliigne õhk paagist välja ei liigu ja õhu asemel surutakse vedelik mööda wicki välja.

Ehk siis kui alarõhk tekib paagis on õhul tee olemas paaki kui aga ülerõhk siis vedelike kanalite põhjas asumise tõttu see enam välja ei pääse.

 

... ja soojenedes paisuv õhk surukski klearost mahla kanalitest sellevõrra välja juhul, kui seda sihtotstarbeliselt ära ei tarbita (ja seda vikkimisoskusest hoolimata) 

 

     

M.O.T.T.

[xiios 96]

Kirjutasin siin pikka juttu, aga pärast kolme viimast pole nagu enam midagi lisada. Olin juba täitsa küps homme näitama, kuidas ühendatud anumates (üks kinnine ja teine lahtine e. pädev võrdlus clearoga) tekib tuppa tuues olukord, kus lahtises on vedeliku nivoo kõrgemal kui kinnises. Et oleks puust ja punaselt selge, kas tekkis ülerõhk või ei tekkinud

[old 919]

Kui palju surutakse oleneb aga juba nüansidest....
Kui suur on paak, kui täis on paak, kui palju on nö. varu ruumi kuumutuskambri põhjas vedeliku jaoks, kui palju on wicki mis suudab endasse imeda, kui kuiv see wick hetkel on, kui kiiresti kohe tõmbama hakatakse toas ja kui stabiilselt.
Ja nende koosmõjude tulemusena võib paak lekkida aga ei pruugi. Ehk siis rõhkude vahe loomulikult tekib ... aga on ka võimalus, et leket ei teki, sest muud faktorid kompenseerivad ülerõhu tõttu paagist väljuva vedeliku võimaliku lekke.

[EMTA 269]

e-kodanik, no  ei ole nii, kohe kui paagist eemaldad näiteks vedelikku, tekib alarõhk sinna, mille tulemusena imetakse peale uut vedelikku. Ühendatud anumate süsteemi puhul jookseks paak tühjaks lihtsalt.

 

Old, sinu teooria longab, kuna kui keerata maha klearo kaan, tekib rõhkude ühtlustamine ja klearo hakkab lekkima. 

 

Xiios, ole hea ja tee see katse,  aga nii, et ühe anuma paned vedelikku täis ja teine las suudab end ise jumala abiga tühjana hoida. Kas te siis aru ei saa sellest, et ainus võimalus anumast vedeliku plehku panemist takistada on see, kui anum sulgeda pealt ja vedeliku raskus tekitab anumasse alarõhu. 

 

tra ma ei viitsi enam.

[keegiM 80]

 

Palun peatage maakera - tahan maha minna!     

[old 919]

Kuna paak on alt pms avatud siis rõhud on sees ja väljas enamvähem võrdsed - kui seal ka mingi minimaalne vahe on siis ei ole see võrreldav temperatuuride kõikumisest tekkiva vahega.
Kui paak on kinni ja õhku juurde ei pääse siis ka vadelik välja ei jookse.
Kui alt vedelikku ära wickitakse siis hakkab paaki alarõhk tekkima ja sellest ka see, et alt liigub õhk teistpidi paaki.

Kui ülevalt kaan maha keerata siis loomulikult hakkab vedelik mööd wicki vabalt liikuma ja uputab üle. Selleks peabki paak kinni olema. Aga see ei tähenda, et kinnises kasutatavas paagis mingi tugev alarõhk oleks ... lihtsalt lisa õhu juurdepääs on piiratud ja see hoiab ära vaba mahla voolamise.

[xiios 96]

e-kodanik, no  ei ole nii, kohe kui paagist eemaldad näiteks vedelikku, tekib alarõhk sinna, mille tulemusena imetakse peale uut vedelikku. Ühendatud anumate süsteemi puhul jookseks paak tühjaks lihtsalt.

 

Old, sinu teooria longab, kuna kui keerata maha klearo kaan, tekib rõhkude ühtlustamine ja klearo hakkab lekkima. 

 

Xiios, ole hea ja tee see katse,  aga nii, et ühe anuma paned vedelikku täis ja teine las suudab end ise jumala abiga tühjana hoida. Kas te siis aru ei saa sellest, et ainus võimalus anumast vedeliku plehku panemist takistada on see, kui anum sulgeda pealt ja vedeliku raskus tekitab anumasse alarõhu. 

 

tra ma ei viitsi enam.

 

Me mitte ei saanud sellest aru, vaid teadsime seda juba enne sinu esimest sõnavõttu, lihtsalt see on nii triviaalne, et näpp ei paindunud seda üht lauset kirjutama. No ilmselt ei jää muud üle: jah, vedelik oma raskusega tekitab paaki kerge alarõhu