e-kodanik 295 Postitatud Veebruar 27, 2016 Et asi põnevam oleks, siis tuleb veel arvestada vedeliku pindpinevust ja wicki tihedust ja et ka gravitatsioonijõud tirib vedelikku maa poole... 1 keegiM reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
old 919 Postitatud Veebruar 27, 2016 Muide rõhkude vahe tekitab jõhkrad jõud.Müüdimurdjad suutsid natuke vanema rongi kütuse tsisterni kortsu tõmmata. Seal ennem õhku kuumutades, siis tsisterni sulgedes ja jahutades.Auto suudeti ka tolmariga üles tõsta ..... rakett 69 noored sama tolmari teooriga kinnitasid kiigu lae külge. Share this post Link to post Share on other sites
napoleon 345 Postitatud Veebruar 27, 2016 Jep, jõud on suured. Ega ilmaasjata pole boileril ja auto jahutusvedeliku paisupaagi korgil klapp ülerõhu väljalaskmiseks. Tõstejõuga on sama lugu.Näiteks kuumaõhupall on ju algselt maa pealt, õhku tõuseb tänu sellele, et kuumutatakse ja ruumala paisub ning tekitab üleslükkejõu. Kui homme viitsin, siis võibolla arvutan mõned näitlikud numbrid välja. Share this post Link to post Share on other sites
xiios 96 Postitatud Veebruar 27, 2016 Mõeldes EMTA ja e-kodaniku öeldu üle järele, pean tõdema, et isegi täitsa võimalik, et ülerõhku selle sõna otseses tähenduses ei teki (õigemini ei jõua tekkida), kui vedelik alarõhu vähenedes piisavalt kiiresti kambri suunas minema lippab (wickist läbi jõuab). Huvitav oleks teada, kui palju täpselt õhu ruumala muutub erinevate temperatuurikõikumistega. Share this post Link to post Share on other sites
EMTA 269 Postitatud Veebruar 27, 2016 Ok, ausalt, viimast korda, kui te nüüd ka aru ei saa mida ma väidan, siis ma tõstan käed ja ei puuduta seda teemat enam. FAKT.... Kui eemaldada paagilt (klearo) kaan, tekib väliskeskkonna ja paagisisese rõhkude ühtlustamine, seda näitab meile ka mullikeste tekkimine ja lekkimine alt. Seega on paagis alati alarõhuga tegemist, mis hoiab vedelikku paagist väljumast. Selle osaga te ju peate nõustuma või ei nõustu ka sellega? Seega pole vaja eriliselt jõhkraid surveid ja kurat teab mis paisumisi, et tekkiks lekkimine, lihtsalt keera kaan maha ja näpud on märjad. Proovige nüüd minuga kaasa mõelda natukene. Võtame ühe kinnise vedelikku pooltäis anuma. Tekitame anumasse alarõhu. Anuma alla osasse paigaldame kraani. vedeliku jaoks ja ülaosasse kraani õhu jaoks. Ja nüüd hakkame seda alumist kraani lahti keerama kuni esimene tilk kukub ja siis keerame kraani putsukarva võrra tagasi. Kraan ei ole kinni, vaid avatud. Vedelikku aga ei tule sealt. Enam ei kuku ühtegi tilka, onju. Nüüd aga võtame ja keerame putsukarva jagu lahti ülemist kraani kust õhk hakkab sisenema ning rõhkusid tasakaalustama. Kohe kui tekib paagis rõhumuutus, hakkab alt kraanist vedelikku tilkuma. Tegemist ei ole ülerõhuga, onju? Oleme me siiani ühel lainel? Seega, lekkimise jaoks ei ole vaja ülerõhku, vaid piisab ka rõhkude erinevuse muutumisest algsest seisust. 1 vandura reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
napoleon 345 Postitatud Veebruar 27, 2016 Mõeldes EMTA ja e-kodaniku öeldu üle järele, pean tõdema, et isegi täitsa võimalik, et ülerõhku selle sõna otseses tähenduses ei teki (õigemini ei jõua tekkida), kui vedelik alarõhu vähenedes piisavalt kiiresti kambri suunas minema lippab (wickist läbi jõuab). Huvitav oleks teada, kui palju täpselt õhu ruumala muutub erinevate temperatuurikõikumistega. Õhu temperatuuri kõikumisest oleneva ruumala võid välja arvutada kui tahad. Ideaalse gaasi konstant on p * V /T = const. p on rõhk, V ruumala ja T temperatuur kelvinites. Celsiusest kelvini saamiseks pead celsiusele liitma 273.15 kuna kelvini järgi on 0 absoluutne 0 ja sealt allapoole minna ei saa. Share this post Link to post Share on other sites
old 919 Postitatud Veebruar 27, 2016 EMTA wick ei suuda mingit rõhkude erinevust kinni hoida.Seal võib mingi marginaalne erinevus olla aga see on nii väike, ka vedeliku maht on olematu, et selle esile tõstmine ... no kuidas nüüd ölda.... on p**** karva pikkupidi lõhki saagimine.Alt lekkimise hoiab ära see, et mujalt õhku peale ei tule. Share this post Link to post Share on other sites
keegiM 80 Postitatud Veebruar 27, 2016 Märkasin, et mõningane arusaamise loogika võib lapata seetõttu, et kui räägime ainult rõhkudest, siis jääb märkamata üks "pisinüanss", et nii vaba "toasooja", kui ukse taga oleva "külma" välisõhu rõhk on tegelikult sama, kuid ei räägita jaheda ja sooja õhu mahu tihedusest (samal tihedusel õhu ruumalast eri temperatuuridel) ja et klearo on tinglikult "suletud anum", mille "korgiks" sõltuvalt mahla viskoossusest (mis omakorda sõltub koostisest ja temperatuurist) ning "viki" (kuidas see eesti keeles kõlaks? taht???) omadustest. Selle vastu, et soojenedes õhk paisub ja jahenedes kahaneb ei vaidle vist enam keegi ja see, et kui klearos asetseb vedelik õhust allpool, siis veipimisel aurustatud mahla asemele lisandub sama kogus õhku ning selle õhu soojenedes surutakse selle mahu suurenemisega võrdne kogus mahla läbi viki välja on vist samuti selge.Ehk napoleoni arvutustes saaks konkreetsetes numbrites näidata õhu mahu muudatuse, mis toimub keskmises 4 ml klearos, milles on 1 ml õhku temperatuuril 0 kraadi C ja palju selle õhu maht muutub 25 kr. C-ni soojenedes ning mitu tilka mahla sellele vastab, mis ära veibitakse või klearost välja lekkida võib.Suurema õhukoguse korral peaks ka soojusest tingitud lekkimine teoreetiliselt suurem olema ja poolik klearo peaks edukamalt lekkida suutma.See, et klearos mingi alarõhk on, on samuti selge, kuid selle saab jätta arvutustes muutumatuks, sest see sõltub omakordselt paljudest psisnüansidest, mis ei ole "lekkimise" põhimõtete selgitamiseks määrava tähtsusega.Samuti saab õhu ruumala rõhust tingitud muutust määrata muutumatul temperatuuril lennuki salongis maapinnal ja 11 km kõrgusel. Kui teaks vaid seda, kui palju on lennuki salongi siserõhu miinimum ja maksimum lennu ajal ning palju selles rõhkude vahes klearos maapinnalt kaasa võetud 1 ml õhu ruumala muutub. Teema muutub küll väga teaduslikuks, kuid endalgi tundub huvitav, mida arvutused numbrites näitavad.Senimaani olen lennureisidel kaotatud mahla milliliitreid vaid reaalselt konstanteerinud, kuid ma ei ole eales üritanud teaduslikult välja arvutada millest need ml tulenevad ja kas oleks lennureisiks kasulikum klearo pilgeni täita või jätta pooltühjaks, sest üle poole paagi pole mul tavaliselt kunagi lekkinud, (jätaks hetkel kõrvale variandi klearo tühjaks kallamisest) Share this post Link to post Share on other sites
EMTA 269 Postitatud Veebruar 27, 2016 EMTA wick ei suuda mingit rõhkude erinevust kinni hoida. Seal võib mingi marginaalne erinevus olla aga see on nii väike, ka vedeliku maht on olematu, et selle esile tõstmine ... no kuidas nüüd ölda.... on p**** karva pikkupidi lõhki saagimine. Alt lekkimise hoiab ära see, et mujalt õhku peale ei tule. Loe see teema siin mõttega läbi, mitte ära lase silmi üle ridade. Rõhu erinevused hoiavad vedeliku oma koha peal, mitte vatt ei hoia rõhu erinevusi kinni. Share this post Link to post Share on other sites
Spezz 467 Postitatud Veebruar 28, 2016 Lennuki teemast: Enamasti hoitakse kabiinis lennukõrguse saavutamisel sellist rõhku, nagu oleks kõrgus 2400 meetrit maapinnast. Uuemates Boeing 787 Dreamlinerites on rõhk suurem ja vastab kõrgusele 1800m maapinnast. Share this post Link to post Share on other sites
napoleon 345 Postitatud Veebruar 28, 2016 ja auto teemast Bernoulli seaduse järgi mida kiiremini sõita, seda madalam on rõhk avatud akna juures, olen ka Eestis peaaegu legaalsete(=spido järgi mitte rohkem kui 20km/h üle lubatu) sõites kõrvad lukku saanud, kui akna lahti teen. Ja auto salong on kõike muud kui hermeetiline. Lennuki teemas on see ka kasutusel ehk selleks ongi tiivad pealt ümarad ja alt sirged(=tiiva peal liigub õhk kiiremini kui tiiva all) Share this post Link to post Share on other sites
EMTA 269 Postitatud Veebruar 28, 2016 See, et klearos mingi alarõhk on, on samuti selge, kuid selle saab jätta arvutustes muutumatuks, sest see sõltub omakordselt paljudest psisnüansidest, mis ei ole "lekkimise" põhimõtete selgitamiseks määrava tähtsusega. No kuidas ei ole, just see ongi vägagi määrava tähtsusega osa. Temperatuuride erinevusest tekkinud ainete paisumised tekitavad kinnises anumas kindlasti rõhku, kuid nagu siin ennist ka xiios juba järeldusele jõudis, siis kas nende ainete paisumisest tekkiv rõhu muutus anumas suudab ikka ülerõhku tekitada või tekitatakse ideaalne olukord vedeliku nn voolamisele läbi tahi, kuni alarõhk selle jälle peatab. Share this post Link to post Share on other sites
xiios 96 Postitatud Veebruar 28, 2016 Jah, kaane avatuna hoidmisel jookseb paak peaaegu tühjaks rõhkude ühtlustumise ning vedelikusamba raskuse tõttu ja mingit ülerõhku pole selleks vaja. Jah, normaalolekus on paagis kerge alarõhk, mis hoiab vedelikku sees. Et nüüd vahepeal ühtlustada viimaseid seisukohti, kommenteerin varasemaid poste, alustades endast. xiios ütles: ... ja uuesti üles soojenedes tekib ju ülerõhk -- selles pole küsimust, ega? --- Selles vist ikka on küll küsimus -- ülerõhk tõesti ei pea tekkima. Piisab alarõhu vähenemisest, et vedelik voolaks. Miskipärast eeldasin, et õhk paisub nii kiirelt, et surub vedelikku välja. Nüüd tundub, et paisumine nii kiire pole ja vedelik jõuab oma raskusega ära voolata juba alarõhu piisaval vähenemisel. See ei muuda, et meil pole mitte tegu mingist hetkelisest alarõhu kadumisest tingitud väikese pealevoolamisega, vaid paagis algsega võrreldes oluliselt suurenenud õhuhulga paisumisega kaasneva lekkega. EMTA ütles: Kui pealt lahti keerates tekivad mullid vedeliku sisse, siis ka see näitab, et rõhud ühtlustuvad ja mahl paneb mulinal vati sisse jugama. --- Kui kaane lahti keeramisel tekivad paaki mullid, siis tähendab see vast hoopis seda, et kaas liikus vintimööda ülespoole ja suurendas paagis alarõhku, mille kompenseerimiseks tuli kambrist õhku juurde. TFV4-l käib kaas hinge peal lahti külgsuunas ja ei teki selle avamisel mingeid mulle -- õhul pole ju põhjust kambrist mullidena paaki tungida, kui tuleb hoopis ülevalt peale. EMTA ütles: ... ja vatti on piisavalt tuugalt mahlakanalitesse topitud, ei hakkagi see lekkima tavaliste, meid ümbritsevate, temperatuuride muutumisel. Kui tekiks paagis ülerõhk, siis ei päästaks vati erinev kogus mahlakanalites lekkimisest.--- Vedelikku hakkab kambrisse voolama omajagu rohkem võrreldes sellega, kui hetkeks oleks kaas avatud ning siis taas suletud ehk lihtsalt rõhud tasakaalustatud. Seda algsega võrreldes suurema koguse õhu ruumala suurenemise tõttu. Õues imeti X milliliitrit õhku sisse, toas tuleb aga välja voolata nii mitmel milliliitril vedelikul, milleni see X ml õhku toatemperatuuril paisuda suvatseb. Ja selle paisumise vastu aitaks korgid, aga mitte "korralik" wick. EMTA ütles: Seega on paagis alati alarõhuga tegemist, mis hoiab vedelikku paagist väljumast. Selle osaga te ju peate nõustuma või ei nõustu ka sellega? Seega pole vaja eriliselt jõhkraid surveid ja kurat teab mis paisumisi, et tekkiks lekkimine, lihtsalt keera kaan maha ja näpud on märjad.--- Mina nõustun. EMTA ütles: Seega, lekkimise jaoks ei ole vaja ülerõhku, vaid piisab ka rõhkude erinevuse muutumisest algsest seisust.--- Jep. Aga ma olen siiani kahtleval seisukohal, et kas sina sellega oled ikka päri, et paaki imetakse õues jahtudes õhku juurde? Ja see siis hiljem toas paisudes võimaldab vedelikul välja voolata? Teemaks vist oli kunagi, et kas külma käes maha jahtunud Crius toas lekib või mitte. No kui ta päris kõrini täis või põhjani tühi pole, miks ta's ei leki. Aromamizer lekkis mõned tilgad -- prognoosin, et Crius pissib end kohe korralikult täis. Ja kui Aroma Criuse üle naerdes külili kukub, ilmub temagi alla samasugune loik. Ma loodan, et nüüd on selge, kus me seisame, ja et siit saab üheskoos edasi minna. 1 keegiM reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
EMTA 269 Postitatud Veebruar 28, 2016 Terve foorumi ajaloo parim teema , Homme edasi! Share this post Link to post Share on other sites
keegiM 80 Postitatud Veebruar 28, 2016 Terve foorumi ajaloo parim teema , Homme edasi! See, et klearos mingi alarõhk on, on samuti selge, kuid selle saab jätta arvutustes muutumatuks, sest see sõltub omakordselt paljudest psisnüansidest, mis ei ole "lekkimise" põhimõtete selgitamiseks määrava tähtsusega. No kuidas ei ole, just see ongi vägagi määrava tähtsusega osa. Temperatuuride erinevusest tekkinud ainete paisumised tekitavad kinnises anumas kindlasti rõhku, kuid nagu siin ennist ka xiios juba järeldusele jõudis, siis kas nende ainete paisumisest tekkiv rõhu muutus anumas suudab ikka ülerõhku tekitada või tekitatakse ideaalne olukord vedeliku nn voolamisele läbi tahi, kuni alarõhk selle jälle peatab. Matemaatiliselt tõestamise arvutustes ole oluline, sest see ongi lekkimise "optimaalne" klearo alarõhk, millise korral klearo ei leki, saab jätta lihtsamates klearosisese õhu temperatuurist tingitud mahu muutumise arvutuste valemites muutumatuks Kui "optimaalne" alarõhk muutub väiksemaks (st läheb rohkem miinusesse), siis imbub läbi viki klearosse tasakaalustuseks lisaõhku Kui "optimaalne" alarõhk suureneb seoses klearo temperatuuri tõusuga, siis hakkab see klearost mahla välja pressima (eeldusel, et mahlakanalid on täidetud mahlaga) ... Miks just mahla välja pressima?... ,,, sest mahl on mahlakanalites ja soojeneva õhu paisudes laseb üleliigne rõhk mahla viki kaudu välja (nagu "ülerõhu" ventiil) Lennuki teemast: Enamasti hoitakse kabiinis lennukõrguse saavutamisel sellist rõhku, nagu oleks kõrgus 2400 meetrit maapinnast. Uuemates Boeing 787 Dreamlinerites on rõhk suurem ja vastab kõrgusele 1800m maapinnast. Loogiline järeldus siis, et klearo lekib lennuki tõustes, sest 2400 või 1800 m kõrgusel on õhk tunduvalt hõredam. Kuidas see numbrites väljenduks? Paluksin mõnel värskemalt kooli lõpetanul "vanurit" õpetada ja meelde tuletada, mis valemi järgi arvutada, mis väärtuses muutub maapealse 1 ml klearosisese õhu ruumala 2400 ja 1800 m kõrguses oleva õhu rõhu korral Share this post Link to post Share on other sites
xiios 96 Postitatud Veebruar 28, 2016 Näiteks siin on mõned tabelid toodud: http://www.engineeringtoolbox.com/air-altitude-density-volume-d_195.html Altitude and Specific Volume Correction all on ruumala teguriks märgitud kõrgus : tegur ----------------- 0000m : 1.00 1500m : 1.17 1980m : 1.24 2460m : 1.31 Võiks siis vist võtta, et 1800 meetri kõrgusel on ruumala umbes 1.21 ja 2400 meetri kõrgusel 1.3 korda suurema ruumalaga kui maapinnal? 1 keegiM reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
kivi3 225 Postitatud Veebruar 28, 2016 Lugemine on olnud tõesti nauditav ja käesolev postitus pole mõeldud arutelu takistamiseks ega lõpetamiseks. Lekete tekkemehhanismis on kokkulepe praktiliselt saavutatud, jääb üle oodata veel arvutusi. Kirjeldatud on kahte tüüpilist lekkimist põhjustavat situatsiooni: Clearo optimaalse siserõhu (alarõhk) tõus soojuspaisumise tõttu (nt üleminek külmast sooja) Väliskeskkonna õhurõhu kiire langus (nt lennuki õhkutõusmine) Erinevaid lahendusi selliste lekete vältimiseks või kahjude vähendamiseks on siin-seal ka mainitud. Aga nagu ütleb Murphy – üks unts rakendusi on väärt tonni abstaraktsioone. Ehk siis lekete füüsikaliste tekkepõhjuste kirjeldamise kõrval oleks hea aeg välja pakkuda ka praktikas proovitud tegevusi negatiivsete tagajärgede (lekete) ärahoidmiseks ning vaadata, kas ja kuidas need teooriat kinnitavad. Omadest kogemustes kinnitaksin, et rahulik veipimine külmast õuest sooja tuppa tulles mõjub lekete ärahoidmisele hästi. Tagasihoidlik veipimine (stealth, omal riisikol) väldib suuremad lekked ka lennu ajal, aga lurisema kipub ikkagi. Kaasavõetavad clearod olen püüdnud kaasa võtta tühjana ning need eraldi minigrippidesse pannud, jäägid paraku immitsevad ikka välja. 1 keegiM reacted to this Share this post Link to post Share on other sites
keegiM 80 Postitatud Veebruar 28, 2016 Näiteks siin on mõned tabelid toodud: http://www.engineeringtoolbox.com/air-altitude-density-volume-d_195.html Altitude and Specific Volume Correction all on ruumala teguriks märgitud kõrgus : tegur ----------------- 0000m : 1.00 1500m : 1.17 1980m : 1.24 2460m : 1.31 Võiks siis vist võtta, et 1800 meetri kõrgusel on ruumala umbes 1.21 ja 2400 meetri kõrgusel 1.3 korda suurema ruumalaga kui maapinnal? Simple Lendama minnes siis võimalus leket vähendada klearot viimse piirini täites või sisu täitepudelikesse tühjaks kallates (või juba nagu varem mainisin, keerata klearo põhjaga ülespoole, siis lekib vaid mõni piisake, mis salongi alarõhu poolt vikist välja imetakse) Suuremakaliibrises vikis olev vedelik ikkagi tekitab pisikese märgumise, kuid see pole enam suurim draama. Arvutuslik järeldus (eelduseks ühekordne rõhumuutus ja tingimuseks, et klearo mahlakanalid on allpool klearosisese õhu piiri) Lennukis mitteveipimise korral ajab uuemates lennukites keskmine 4ml klearo 1 ml klearosisese õhukoguse korral välja ~0,2 ml mahla, pooliku paagi korral aga ~0,4 ml mahla ... vanemates lennukites on siis mahlaleke vastavalt ~0,3 ja ~0,6 ml mahla Poolikult täidetud klearo lekib vastavalt topeltkogused. Mitmekordsel rõhu- või temperatuurimuutusel võib klearo ennast vabalt ka täiesti tühjaks "pumbata". Sellekohane kogemus ka endal täiesti olemas, kui troopikareisil mitmepäevasele matkale varuks kaasa võetud täidetud varuklearo paari päeva pärast tühjana avastasin. Selgitus lihtne - päeval sai klearo +34 kraadi (päikese käes rohkem) sooja/kuuma, kuid öösiti oli +25 kraadises konditsioneeritud ruumis ning seetõttu klearo end pideva temperatuurikõikumise tõttu ka iseseisvalt tühjendas. Samal põhjusel "isetühjeneb" ka nädalateks auto pagasilaekasse jäetud klearo, mis öösel koos sõiduvahendiga jahtub ja päeval päikese käes soojeneb. Kui nüüd teaduslikult ka soojuspaisumine tõestada, siis peaks teema ammendunud olema ja risti-rästi läbi kakeldud teeside tõestused ja kinnitused olemas, et vikkimisest olenemata lekivad klearod nii lennukites, kui jahtumise järel soojenedes ning karmimates tingimustes püsivad dripperid "kuivemad" Share this post Link to post Share on other sites
xiios 96 Postitatud Veebruar 28, 2016 keerata põhjaga ülespoole Mina kavatsen just nii toimida. Olen ka toiminud, küll natuke teises olukorras -- siis, kui kodunt eemal viibides on kehva/vana wicki tõttu kerge leke tekkinud. Jope põue-/telefonitaskus on just sel eesmärgil Rimist soetatud nahast moblavutlar, mis hoiab alati modi püsti. Lekkeohu korral on huulik allpool ja kui midagi tilgub, jääb see vutlari põhja, kuniks paberiga ära kuivatan. Share this post Link to post Share on other sites
keegiM 80 Postitatud Veebruar 28, 2016 Mina kavatsen just nii toimida. Olen ka toiminud, küll natuke teises olukorras -- siis, kui kodunt eemal viibides on kehva/vana wicki tõttu kerge leke tekkinud. Jope põue-/telefonitaskus on just sel eesmärgil Rimist soetatud nahast moblavutlar, mis hoiab alati modi püsti. Lekkeohu korral on huulik allpool ja kui midagi tilgub, jääb see vutlari põhja, kuniks paberiga ära kuivatan. Eks vikk mängib kindlasti oma osa, kuid antud teemas saavad tõestatud ja teised lekkimise põhjused ka ideaalse vikkimise korral Kas siin foorumis ka termotuumafüüsikuid liigub, kes õhu soojuspaisumise suudaks numbrites välja arvutada ja Celsiuse kraadides temperatuurimuutusest tingitud lekke tilkadesse panna Share this post Link to post Share on other sites
Spezz 467 Postitatud Veebruar 28, 2016 Lisaks siis ka temperatuurimuutuste ja rõhu suhte tabelid: http://www.engineeringtoolbox.com/air-temperature-pressure-density-d_771.html Share this post Link to post Share on other sites
xiios 96 Postitatud Veebruar 28, 2016 Siin on jälle mingi tabel: http://www.engineeringtoolbox.com/air-temperature-volume-d_853.html Seal 22 kraadi peale on pandud volume correction factor 1.00 ja 4 kraadi peal 0.94 -- erinevus on nii väike, et ma nüüd hetkel ei saa aru, kuidas siis tegelikult Aromamizeri põhi sai täis valguda ning august välja Mingi kiire ja umbkaudne arvutus. Vaadates Aromat, ütleks silmaga, et mul oli eile sees umbes 1.5-2ml vedelikku, seega 4-4.5ml õhku. See õhk kahanes õues vastavalt 3.75-4.23 ml peale, mistõttu imeti sisse 0.25-0.27ml külma õhku (ütleme 0.26), mis toas paisus 0.27 ml peale e. nii palju vedelikku suruti paagist välja. Mulle tundus, et rohkem... Hmm. Share this post Link to post Share on other sites
keegiM 80 Postitatud Veebruar 28, 2016 Lisaks siis ka temperatuurimuutuste ja rõhu suhte tabelid: http://www.engineeringtoolbox.com/air-temperature-pressure-density-d_771.html Kuna minu teaduslik kraad ei võimalda lihtinimesele arusaadavalt seda välja nuputada, siis kas suudad Celsiuse kraadides temperatuurimuutusest tingitud lekke ka tilkadesse panna? Share this post Link to post Share on other sites
Spezz 467 Postitatud Veebruar 28, 2016 Kuna minu teaduslik kraad ei võimalda lihtinimesele arusaadavalt seda välja nuputada, siis kas suudad Celsiuse kraadides temperatuurimuutusest tingitud lekke ka tilkadesse panna? Jõllitasin seda tabelit tükk aega ja siis lõin käega. Ehk leidub mõni helgem pea Share this post Link to post Share on other sites
keegiM 80 Postitatud Veebruar 28, 2016 Siin on jälle mingi tabel: http://www.engineeringtoolbox.com/air-temperature-volume-d_853.html Seal 22 kraadi peale on pandud volume correction factor 1.00 ja 4 kraadi peal 0.94 -- erinevus on nii väike, et ma nüüd hetkel ei saa aru, kuidas siis tegelikult Aromamizeri põhi sai täis valguda ning august välja Mingi kiire ja umbkaudne arvutus. Vaadates Aromat, ütleks silmaga, et mul oli eile sees umbes 1.5-2ml vedelikku, seega 4-4.5ml õhku. See õhk kahanes õues vastavalt 3.75-4.23 ml peale, mistõttu imeti sisse 0.25-0.27ml külma õhku (ütleme 0.26), mis toas paisus 0.27 ml peale e. nii palju vedelikku suruti paagist välja. Mulle tundus, et rohkem... Hmm. Kindlasti kahaneb jahedas ka vedeliku maht ja see arvutus peaks olema pisut komplitseritum, kuid siiski võimalik Ning klearosisene lekkimist takistav ja mahla pindpinevusest tekkiv alarõhk annab sellele veel oma nüansid Võidusõiduautot kunagi juhiste abil turbotades coolerit peale monteerides pidin silindri sisesurvet tunduvalt vähendama ja see annab juba mingi aimuse, et jahutades õhu ruumala muutub üsna oluliselt ning kuna tegemist oli elektroonikavaba turbokarburaatori aretusega, siis oli vaja masin täiesti erinevalt seadistada, tulenevalt võistluspäeva õhutemperatuurist ning talvises seades mootor uputas end suvel koheselt Share this post Link to post Share on other sites
