Kalkulaator

[keegiM 80]

http://reprova.com/calc/

 

Lihtne kalkulaator mida ise juba aegade algusest kasutan, kuid siit foorumist ei leia.
... ehk pakub huvi

 

Kalkulaatorist saab arvutada mis iganes koili takistus ning sobivad vattid ja vajalik voolutugevus, mis ka praktikas kasutatav nii twist'imisel, kui clapton'ite keeramisel.
Kalkulaatorit on viimase aasta jooksul palju täiustatud ja kui miskit uut materjali kasutusele võetakse, on see peatselt ka kalkulaatorisse lisatud.

Kompleks-koilide (erinevad suurused ja materjalid twist'itud või rööbiti) keeramisel kasutan tabelist võetud iga traadi eraldi andmeid ja klassikalisi füüsika valemeid kasutades saab paraleelühenduse valemi kaudu arvutada nii takistuse, kui vajalikud vattid ja amprid.

 

Kalkulaatoris puuduvad ribbon (lapikud) traadid, kuid ka nende takistuse saab konkreetse materjali ristlõike pindala kaudu teisendada ümaraks traadiks, mida kalkulaatoris koili takistuse ja parameetrite arvutamisel kasutada.
Välispinda on ribbon'itel rohkem, kui ümaratel ning seega ka keeratud koili auru tootlikkust pisut rohkem, kuid koili parameetrite arvutamisel see ei ole primaarne ning üldjuhul ka neid kasutavad vaid "erilised aretusfriigid ja huvilised" (nagu vahest ka ise olen).  

 

Ise ei ole tabelit kasutades kunagi eksinud ega hilisemaid üllatusi omanud ning juba enne koili keeramist on tulemuse füüsikalised omadused twistimisel või klaptoniks keeramisel ja koilimisel ette arvutatavad.   

[jeesus188 438]

päris hea, kuigi ma ei saa sellele pildile pihta   

SS näitab ok, nikkel ja titanium näitab aiateibaid

[YRO 55]

Kas nikliga tehakse ka kontaktmähis (Reprova - Micro)? Titaantraadiga ma pole küll kunagi seda julgenud teha.

[vikat 145]

Kas nikliga tehakse ka kontaktmähis (Reprova - Micro)? Titaantraadiga ma pole küll kunagi seda julgenud teha.

Titaaniga pole mõistlik, st seal natuke üle läheb ja kohe on coil sinine ning järgmine hetk on juba valge puru coilil ehk võimalik, kuid pole soovitatav. Nikliga samas olen ma seda teinud ja see on täiesti teostatav, vaja lihtsalt rohkem mässata ning läheb kauem aega.

 

Väike õpetus:

 

https://www.youtube.com/watch?v=FdFFjTQrob4

 

 

PS! päris hea kalkulaator, ma siiani peamiselt ainult http://www.steam-engine.org/coil.asp kasutanud.

[jeesus188 438]

vikat, viska tühik vahele lingile    

Aga ma ka seda tavaliselt kasutanud. Samas viimasel ajal teen samasuguseid coile, nii et otseselt vaja pole

[vikat 145]

vikat, viska tühik vahele lingile    

Aga ma ka seda tavaliselt kasutanud. Samas viimasel ajal teen samasuguseid coile, nii et otseselt vaja pole

Tänud, parandatud.

[keegiM 80]

TC-l ju omad reeglid ja seal füüsika ei toimi, kuna mod'i elektroonika kontrollib temperatuuri

Kui teed Ni või Ti või muu TC-d vajava mähisega kontaktkoili ja lased ilma TC-ta täie laksuga pinge pele, siis ongi aiapilpad

Kui aga koili takistust vaja teada, siis saab vabalt omad näidud tabelist kätte ja edasi juba TC teema, mis modi pinget takistuse soojusmuutumise järgi automaatselt kontrollib (eeldusel, et mod on ka vastavalt seadistatud)

TC jaoks vaid määrad oma olemasoleva traadi parameetrid, soovitud keerdude arvu ja koili sisediameetri ning saad aimu, mis oomidesse koil tuleb
... edasi jälle TC teema

 

Kantali jaoks "POWER mode" näed aga kohe ära, mitme vatti pealt koil tööle hakkab ja kui palju vatte oleks liiast ning kui palju ampreid set-ap'ile vajad.

Kas nikliga tehakse ka kontaktmähis (Reprova - Micro)? Titaantraadiga ma pole küll kunagi seda julgenud teha.

 

Kus sellest kontaktmähisest selles kalkulaatoris juttu?

Kui tavalist taskuarvutit rehkendamiseks kasutad, siis see samuti ei küsi sinult, miks arvutad ja milleks ning see, kellel juba nikkel- või titaantraat või misiganes muu näpu vahel, peaks juba ise eelinfot omama, kuidas ja milleks seda kasutatakse ning kas kontaktmähis või mitte  

[YRO 55]

1. TC-l ju omad reeglid ja seal füüsika ei toimi, kuna mod'i elektroonika kontrollib temperatuuri

Kui teed Ni või Ti või muu TC-d vajava mähisega kontaktkoili ja lased ilma TC-ta täie laksuga pinge pele, siis ongi aiapilpad

 

Kui aga koili takistust vaja teada, siis saab vabalt omad näidud tabelist kätte ja edasi juba TC teema, mis modi pinget takistuse soojusmuutumise järgi automaatselt kontrollib (eeldusel, et mod on ka vastavalt seadistatud)

 

2. Kus sellest kontaktmähisest selles kalkulaatoris juttu?

 

Kui tavalist taskuarvutit rehkendamiseks kasutad, siis see samuti ei küsi sinult, miks arvutad ja milleks ning see, kellel juba nikkel- või titaantraat või misiganes muu näpu vahel, peaks juba ise eelinfot omama, kuidas ja milleks seda kasutatakse ning kas kontaktmähis või mitte  

1. Palun selgita lihtlausetega, mida Sa mõtled. 

Mis tähendab esimene lause? Kas temperatuurikontrolliga seade allub psühholoogia, mitte füüsika reeglitele?

 

2. 

Coil type (Mähise tüüp):

Normal - vahedega mähis

Micro - kontaktmähis

Clapton - noh ... pealekeerutatud traadiga mähis

 

Taskuarvuti jutt on täiesti arusaamatu - mis Sa öelda tahad? Et pigem ei peaks olema selles kalkulaatoris olema infot mähise tüübi jaoks, vaid pigem kognitiiv-psühholoogilised väljad inimese kogemuse jaoks.

 

[keegiM 80]

1. Palun selgita lihtlausetega, mida Sa mõtled. 

Mis tähendab esimene lause? Kas temperatuurikontrolliga seade allub psühholoogia, mitte füüsika reeglitele?

 

2. 

Coil type (Mähise tüüp):

Normal - vahedega mähis

Micro - kontaktmähis

Clapton - noh ... pealekeerutatud traadiga mähis

 

Taskuarvuti jutt on täiesti arusaamatu - mis Sa öelda tahad? Et pigem ei peaks olema selles kalkulaatoris olema infot mähise tüübi jaoks, vaid pigem kognitiiv-psühholoogilised väljad inimese kogemuse jaoks.

 

Üritan's oma kandilist arusaamist seletada:

 

1. Termokontroll allub minu arusaamise järgi elektroonikale, kus lühiimpulssidena voolu koilile andes kontrollib elektroonika takistuse temperatuurist tulenevat muutumist. See toimib nii 10  kui 200+ W korral ja temperatuurikontroll üritab koili hoida kasutaja poolt sisestatud temperatuuril.

Füüsika toimib TC puhul vaid lühiimpulsidena, mis ei lase koili temperatuuril "teivasteks" muutuda" ja koili vattide poolt maksimumini kuumutada.

 

2. 

Tänan tähelepanu juhtimisest - varem ei olnud ma ise seda märganudki, et micro ja normal koilide erinevus on kalkulkaatori tulemuses vaid koili laiuses Minu rumal isiklik arusaam oli, et "normal" on koil sisediameetriga 1,5 mm ja ülespoole, micro on koil sisediameetriga alla 1,5 mm ja võib samuti olla nii "spaced", kui "kontakt".

Ehk andestate mu rumaluse ja ärge palun väga valusalt lööge.

Takistuse kalkuleerimise seisukohalt ei ole oluline, kas tegemist on "tiheda" või "avatud" koiliga ja märkasin, et kõik omad kalkuleerimised tegin "normal" koilidele.

Koili takistus ja soovitatavad vattid venitatud või tiheda koili puhul muutuvad minimaalselt ja mind huvitava tulemuse olen kalkulaatorist kätte saanud ja olen omad koilid keeratud saanud.

TC traatide puhul on kalkulaatorist tulenev takistus toatemperatuuril (mitte kuumutatult)

 

Taskuarvuti jutt - numbrid on numbrid ja selleks peab kalkuleerija ka ise teadlik olema, kuidas ja mida ning mis eesmärgil kalkuleerida, et vastus oleks informatiivne ja reaalselt kasutatav.

Teisisõnu kalkulaatoris võib ka absurdseid numbreid kalkulkeerida, mida ei saa või ei oleks mõistlik reaalselt kasutada (niteks Ti koilil ei saa keerud omavahel kokku puutuda ja klaptoni saab kalkulleerida, kus pealekeeratud traat kordi jämedam, kui sisemine traat)

 

 

Kui see koilide takistuse arvutamise kalkulaator aga rohkem segadust tekitab, kui abiks on, siis võib selle siit foorumist ära kustutada, sest saan aru, et algajatel on raske aru saada, et näiteks titaani ei saa kasutada ilma TC-ta ega kontaktmähisena ning TC'd kasutades ei anta koilile pinget peale pidevalt, kuni määratud vattidel koili teoreetilise maksimumtemperatuuri saavutamiseni, vaid lühiimpulssidena mida modi elektroonika kontrollib koili määratud temperatuuri takistuseni jõudmiseni impulsside voolutugevust muutes, kuni lühiajalise väljalülimiseni ja uuesti rakendumiseni kuni "fire" buttonit pressitakse. Loodetavasti on TC kasutajad kõik näinud, kuidas vattid ja amprid veipides modi ekraanil pidevalt muutuvad ja see erineb sama koili ja seadistuse korral ka imemistugevusest ja ümbritsevast temperatuurist.

 

Power mode's mod takistuse termomuutust ei kontrolli.

 

Kui kelelgi on soov täpsustavaid küsimusi tabeli kohta küsida, siis soovitan pöörduda kalkulaatori loojate poole.

Minule on see kalkulaator igati kasulik abimees ja ülalnimetatud küsimused, kõhklused, kahtlused ei ole minule peavalu tekitanud.

[YRO 55]

Kolm levinud põhjust, miks ei saa paljud rahuldavat tulemust mähist keerates:

1. Mähis puutub õhkõrnalt paagi vastu. Õrna kõksu või paisumise tõttu tekib lühis. Seda olukorda on lihtne tuvastada.

2. Mähis pole korralikult kinni. Takistus ei püsi paigal. Esimese asjana võiks kruvid üle keerata probleemide korral.

3. Kontakt keerdude vahel termokontrolli režiimis. Takistus hulgub suvaliselt ning pidevalt peab akut reguleerima. Kui algselt kontaktmähis teha, siis see ei pruugi olla probleemiks, aga kui taht sisse vedada või kuumus paisutab, siis on probleem käes. Vähimgi takistuse muutus rikub termokontrollil arusaamise kontrollimise alusest.

 

Lisaks termokontrollist - niipalju, kui mina aru saan, siis seadmetes ei ole mingit termoelementi, mis MÕÕDAKS reaalselt temperatuuri. Seadme näidatav temperatuur on ARVUTUSLIK. Võetakse etteantud andmed ja mõõdetud takistus ning impulside kaupa arvutatakse näidatavad kraadid. Elektroonika reguleerib palju pinget antakse ja voolu imetakse. Ei ole seal mingit voodood.

[tripp 140]

Lisaks termokontrollist - niipalju, kui mina aru saan, siis seadmetes ei ole mingit termoelementi, mis MÕÕDAKS reaalselt temperatuuri. Seadme näidatav temperatuur on ARVUTUSLIK. Võetakse etteantud andmed ja mõõdetud takistus ning impulside kaupa arvutatakse näidatavad kraadid. Elektroonika reguleerib palju pinget antakse ja voolu imetakse. Ei ole seal mingit voodood.

Sellepärast ongi praegune TC bullsh*t. Liiga palju tegureid, millega võib kogu kontrolli pekki keerata. Lisaks veel kuumenedes mürgiseid ühendeid eritavad traadid, nagu Ti ja Ni. SS on vist neist ohutuim. Need ka põhjused, miks mina isiklikult ei armasta TC-d. liiga palju on jebimist. Korralkult wickitud kanthal on ikka parim, tuleb ainult jälgida, et vedelik otsa ei saaks ja mahlakontroll oleks avatud (osade tankide puhul).

[keegiM 80]

Kolm levinud põhjust, miks ei saa paljud rahuldavat tulemust mähist keerates:

1. Mähis puutub õhkõrnalt paagi vastu. Õrna kõksu või paisumise tõttu tekib lühis. Seda olukorda on lihtne tuvastada.

2. Mähis pole korralikult kinni. Takistus ei püsi paigal. Esimese asjana võiks kruvid üle keerata probleemide korral.

3. Kontakt keerdude vahel termokontrolli režiimis. Takistus hulgub suvaliselt ning pidevalt peab akut reguleerima. Kui algselt kontaktmähis teha, siis see ei pruugi olla probleemiks, aga kui taht sisse vedada või kuumus paisutab, siis on probleem käes. Vähimgi takistuse muutus rikub termokontrollil arusaamise kontrollimise alusest.

 

Lisaks termokontrollist - niipalju, kui mina aru saan, siis seadmetes ei ole mingit termoelementi, mis MÕÕDAKS reaalselt temperatuuri. Seadme näidatav temperatuur on ARVUTUSLIK. Võetakse etteantud andmed ja mõõdetud takistus ning impulside kaupa arvutatakse näidatavad kraadid. Elektroonika reguleerib palju pinget antakse ja voolu imetakse. Ei ole seal mingit voodood.

 

Kuidas puudutab aurustisse mittesobivalt keeratud või materjali omadusi mittearvestavalt keeratud või ühenduse kaotanud koili teema või TC tööpõhimõtte teema konkreetsesse teoreetilisse koili takistuse ja võimsusvajaduse kalkulaatorisse?   

 

Ma enam üldse ei imesta, kui peatselt tuuakse kalkulaatori sobimatuse näitena ka seoses valest vikkimisest või mahla lõppemisest klearos tulenenud "dry hit'iga"  

 

Kui YRO-le ei sobi see kalkulaator, siis palun kirjuta link mõne teise veel lihtsamini ja selgemini arusaadavast lollikindlamast kalkulaatorist, mida ise kasutanud on ja mille järgi oleks olemasolevast materjalist plaanitud koili keeramise parameetreid lihtsam kalkukeerida ning mis annaks ka teoreetilise nägemuse hilisemast vajalikust voolutugevusest   

[YRO 55]

Kuidas puudutab aurustisse mittesobivalt keeratud või materjali omadusi mittearvestavalt keeratud või ühenduse kaotanud koili teema või TC tööpõhimõtte teema konkreetsesse teoreetilisse koili takistuse ja võimsusvajaduse kalkulaatorisse?   

 

Ma enam üldse ei imesta, kui peatselt tuuakse kalkulaatori sobimatuse näitena ka seoses valest vikkimisest või mahla lõppemisest klearos tulenenud "dry hit'iga"  

 

Kui YRO-le ei sobi see kalkulaator, siis palun kirjuta link mõne teise veel lihtsamini ja selgemini arusaadavast lollikindlamast kalkulaatorist, mida ise kasutanud on ja mille järgi oleks olemasolevast materjalist plaanitud koili keeramise parameetreid lihtsam kalkukeerida ning mis annaks ka teoreetilise nägemuse hilisemast vajalikust voolutugevusest   

Sa saad valesti aru, mina soovitan ka seda kalkulaatorit kasutada. Lisaks võin soovitada, et sellel on olemas ka Androidi versioon (kahjuks küll tasuline).

 

Samas mind isiklikult häirib, kui inimene ei tunne ei füüsikat ega programmi ning hakkab pikkade anglitsisme (nt koil, set-ap, klearo) sisaldavaid traktaate kirjutama teemas, mis ei ole jõukohane. Pole mitte mingit tarvidust selgitada inimestele, et "TC puhul füüsika ei toimi" või pidevalt segi ajada, mis on pinge ja mis on vool.

 

Muide, see kalkulaator näitab ka seda, et millistel tingimustel on võimalik saada "mahla lõppemisest klearos tulenenud "dry hit" . 

[keegiM 80]

Samas mind isiklikult häirib, kui inimene ei tunne ei füüsikat ega programmi ning hakkab pikkade anglitsisme (nt koil, set-ap, klearo) sisaldavaid traktaate kirjutama teemas, mis ei ole jõukohane. Pole mitte mingit tarvidust selgitada inimestele, et "TC puhul füüsika ei toimi" või pidevalt segi ajada, mis on pinge ja mis on vool.

 

Muide, see kalkulaator näitab ka seda, et millistel tingimustel on võimalik saada "mahla lõppemisest klearos tulenenud "dry hit" . 

 

Koili kalkuleerimiseks ei ole ju programmi tundmine oluline, kui tavainimest huvitab vaid oomide kalkuleerimine ja sellega kaasnevate toimimiseks vajatavate vattide, voltide ja amprite suurus. Enamus programmidest kasutangi vaid seda osa, mis mind konkreetselt huvitab ja ülejäänusse ei vaevugi süvenema.

 

Jään siiski oma seisukoha juurde, et TC puhul füüsika reeglid toimivad veipimistsüklis vaid "teatud impulsil" (hetkeliselt) ja kalkulaator näitabki "aiateibaid", kui TC traadile anda pidevalt näiteks 70 W peale ilma elektroonilise võimsuskontrollita, mis TC-mod'is pidevalt koili temperatuurimuutusest tingitud takistuse muutuse baasil kalkuleerib konkreetse koili soojenemiseks vajalikku energiahulka (vahet ei ole, kas vattide või voltide kaudu, mille muutusest muutuvad ka võrdelises seoses olevad impulsil kasutatavad amprid).

Termoandurit ei olegi koilile vaja, sest igal termotraadil peaks olema juba traaditootja poolt kinnitatud sertifikaadis temperatuurimuutusest tingitud takistuse parameetrid, mida mod'itööstus kasutada üritab. Uuemates TC-modides saab ka ise TCR'i (Temperature Coefficient of Resistance) veel täpsemini iga modiomaniku poolt endale sobilikumaks seadistada.

 

Samas ei saa ma aru mis oli valesti, kui rääkisin oomidest (takistusest, mis tc traatide korral soojenedes muutuvad), Voltidest (pingest) või Ampritest (voolutugevusest) või Watt'idest (võimsusest) või oleksin "huvitavamaks tegemise eesmärgil" veel ka dzaulid teksti toonud     

Kõik need  parameetrid on omavahel võrdelises suhtes nning ühe näitaja muutumisel muutuvad ka teised.

 

"Dry hit'i" saamise kalkuleerimiseks on kalkulaatorile vaja lisada ka kuiva vikimaterjali või mahla kärssamise/söestumise (näiteks silica' või terasvõrgu kasutamise korral, kus vikk ise ei kärssa) temperatuur ning selle temperatuuri saamiseks kuluv aeg ja seejärel saab tõepoolest ka kalkuleerida kalkuleeritava koili mitme voldi, vatt'i, ampri, mitme sekundi pärast (dzaul'id) "kuiv löök" tekib.

Milleks seda vaid vaja oleks, on ise küsimus? 

Selge on see, et "dry hit" tekib mahlamärja viki kuivades igal juhul, sest normaalsed veipimise "võimsusnäitajad" annavad igal juhul "dry hit'i" ning mingi 100+ vatt'il töötavat koili ei suuda 10 vatt'iga normaaltingimustel kärssama ajadagi, kuid samas ei saa seda set-appi ka veipimiseks kasutada.  

 

... see "mikro" ja "normaalse" klahvi mitte kasutamine ei muutnud oomi seaduse mõistes kalkulaatoris oluliselt midagi. Samuti ei kasuta ma ka koili takistuse ja võimsusvajaduse tulemuse nägemiseks kalkulaatoris klaptoni nuppu, kuna kalkulaatoris on selle kohta isegi punane hüüumärk, et selle puhul kalkulkaator võimsust ei kalkuleeri ja reaalset kogemust omades on see "pisut" rohkem, kui sisemisel traadil.

Olen ise proovinud keerata ka klaptonit, kus g26 ümber on keeratud g32, see omakorda "tihendatud (üle pingutatud), millele omakorda peale keeratud g36 ja sellele veel omakorda ribbon 0,5x0,1mm      Tulemust katsetasin nii tiheda, kui avatud koiliga ja toimis väga hästi, kuid siiski pean täiesti mõttetuks ürituseks, sest keeramise aega ja närve kulus kümnekordselt, mis vähendas minu hilisemat veipimise emotsionaalset naudingut oluliselt ning eelistan jätkata tavaliste klaptonite ja twisted koilide kombinatsioonidega, mille saan valmis kerge vaeva ja loetud minutitega.